Möödunud kümnend oli ilmaekstreemumite rohke
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni värske raporti kohaselt oli eelmine aastakümme rekordiline nii murtud temperatuurirekordite, sademete hulga kui ka ekstreemsete ilmaolude tagajärjel hukkunud inimeste arvu poolest.   Mõõtmistulemused näitavad, et 2001-2010 aasta keskmine maismaa- ja ookeani temperatuur oli mõlemal poolkeral kõrgeim alates regulaarsete ilmavaatluste algusest 1850. aastal. Keskmine temperatuur ületas eelmise kümnendi oma 0.21±0.1°C võrra.  Pea 44% organisatsiooni kuuluvatest riikidest teatasid kümnendil eelmise soojarekordi purustamisest, Üle-eelmisel kümnendil oli näitaja 20% võrra väiksem. Tasub rõhutada, et perioodil ei esinenud lisaks mitte ühtegi tugevat ja vaid üks mõõdukalt tugev El Niño. Enamiku kümnendist domineeris jahutava toimega La Niña.   Hoolimata sellest, et septembris ilmuva rahvusvahelise kliimapaneeli IPCC raporti kohaselt oli temperatuuritõus siiski võrreldes üle-eelmise kümnendi teise poolega aeglasem, mahub kõrgeima õhutemperatuuriga aastate esikümnesse üheksa eelmise dekaadi aastat. Oletatava põhjusena tuuakse välja 1991. aastal Filipiinidel toimunud vulkaanipurse, mille käigus väljutatud aerosoolid ajutiselt osa päikesekiirgusest blokeerisid.   Kõrgema õhutemperatuuri tulemusena kiirenenud liustike sulamise ja ookeani termaalse paisumise mõjul tõusis maailmamere tase aastas kolm millimeetrit. Näitaja on 20. sajandi keskmisest kaks korda suurem. Võrreldes 1880. aastaga oli maailmamere tase möödunud kümnendil seega 20 sentimeetrit kõrgem. Samuti andis soojemast maailmast tunnistust rekordiliselt väike Arktika merejää ulatus sulamisperioodi lõpus ning kiirenenud Antarktika ja Gröönimaa mandriliustike massikadu.   Samuti oli kümnend alates 1901. aastast sademete rikkaim, mil 2010. aasta asetus alates regulaarsete mõõtmiste algusest näitaja poolest esikohale. Seeläbi olid ekstreemsete sündmuste seas esikohal just üleujutused, märkimisväärseimatena 2010. aastal Austraaliat ja Pakistani ning kümnendi alguses Ida-Euroopat tabanud tulvaveed. Lisaks kasvas troopiliste tsüklonite hulk. Sellest hoolimata vähenes üleujutuste ja tormide küüsis hukkunud inimeste arv vastavalt 43% ja 16%.   Samas suurenes hüppeliselt kuumalainete tõttu hukkunud inimeste arv. Peamisteks inimelusid nõudnud sündmusteks olid 2010. aastal Venemaad laastanud kuumalaine ja seitse aastat varem Euroopat kimbutanud kuumus. Kokkuvõtlikult hukkus ekstreemsete ilmasündmuste tõttu hinnanguliselt 370 tuhat inimest ehk võrreldes eelmise kümnendiga viiendiku võrra rohkem.   Samas on konkreetsete ekstreemsete sündmuste otseselt kliimamuutustega sidumine endiselt vastuoluline, mida ka raportis toonitatakse. Soojem õhk sisaldab aga näiteks rohkem veeauru, mis toob kaasa sademete hulga suurenemise. Erinevates töödes on lisaks leitud, et temperatuuritõus kasvatab kuuma- ja põualainete esinemise sagedust.   Vaata veel: 2001-2010, A Decade of Climate Extremes (Maailma Meteoroloogia Organisatsioon) 
