Radioaktiivne sade raskendab elevandiluuga kaubitsemist
 Vaatamata karmidele regulatsioonidele on vandliga kaubitsemine mustal turul endiselt täies hoos. Teadlased esitlevad nüüd radioaktiivse ja tavalise süsiniku suhte mõõtmisel põhinevat meetodit, mis võimaldab elevandiluu vanuse määrata aastase täpsusega, raskendades potentsiaalselt elevandiluu omamist käsitlevatest seadustest mööda hiilimist.   Ka külma sõja kõrgajal atmosfääris toimunud tuumakatsetuses on midagi positiivset. Plahvatuste käigus sattus atmosfääri terve rida erinevaid radioaktiivseid isotoope, mille mass on lisaneutronite arvelt suurem. Ebastabiilsemate ja lühikesema poolestusajaga teisendite hulk on juba ammu alla nende registreerimise piiri langenud. Teiste, pikaealisemate isotoopide nagu radioaktiivse süsiniku kontsentratsiooni on aga endiselt võimalik mõõta. Nii kasutatakse seda laialdaselt arheoloogide poolt orgaanilise materjali vanuse määramiseks, kuna selle suhtelise sisalduse muutus atmosfääris viimase 62 tuhande aasta vältel on üpris hästi määratletud.   Radioaktiivne süsinik moodustab samuti süsihappegaasi molekule, mida taimed fotosünteesil kasutavad. Sealt edasi tarvitavad seda taimtoidulised loomad, kellest mõningad lihasööjate toidulauale satuvad. Iga toiduahela lüli tarvitab sellest osa enda kudede ehituseks. Alates 1950. aastastest kasvas selle hulk tuumapommide tõttu atmosfääris pea kahekordselt, mis muutis meetodi arheoloogide jaoks kasutuks. Samas on viimastel aastatel sellest kasu lõiganud mitmed teised. Näiteks kinnitati selle abil, et uusi neuroneid tekib hipokampuses terve elu vältel.   Uues töös loodab rahvusvaheline töörühm seda salaküttimise vastaseks võitluseks kasutada. Elevantide küttimine vandli hankimiseks on endiselt levinud. Näiteks tapeti 2011. aastal 17 tuhat Aafrika elevanti, mistõttu arvatakse, et hetkel 400 tuhande isendi suurust populatsiooni ootab sajandi lõpuks väljasuremine. Aasia elevantide puhul on prognoos veelgi tumedam, hoolimata 1976. aastal kehtestatud legaalse kaubitsemise lõpetanud keelule. Aafrika elevantide puhul jõuti sarnase kokkuleppeni 1989. aastal.   Ent arvestades, et igal aastal peetakse kinni kümneid tuhandeid tonne elevandiluud, on kaubitsemine endiselt elav. Üheks probleemiks on mõningad seaduseaugud, mis lubavad näiteks USA's kaubelda enne CITES'i keelde riiki imporditud vandliga. Selle täpse vanuse määramisega seotud probleemide tõttu on aga uue elevandiluu vanast eristamine raske. Sarnaselt ajurakkudes leiduva raskema süsiniku massispektromeetria abil tavalisest süsinikust eraldamisele suutis Kevin Uno töörühm teha sedasama elevandiluust võetud proovidega.    Neid eelnevalt teadaoleva vanusega taimede ja loomade koeproovidega võrreldes suutis ta vastavalt Salt Lake City loomaaias ja Sambura looduspargis surnud elevantide surmaaja usaldusväärselt määrata 16 kuu täpsusega. Kõrgema radiosüsiniku kontsentratsiooniga aastatel 1955-1995 surnud loomade surmaaega saab hinnata neli kuud täpsemalt. (Aastaks 2030 langeb selle kontsentratsioon tuumakatsetuste eelse ajale võrdväärsele tasemele). Eelnevalt välja töötatud meetod võimaldab sellele pärilikkusmaterjali analüüsi alusel lisada sellele geograafilise regiooni, kus elevant elas.   Paraku võib lähenemisviisi komistuskiviks saada analüüsi kõrge hind. Massispektromeetrial põhinev analüüs maksab pea 400 eurot.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
