Uuring tuvastas tuhandeid seni tundmata RNA molekule
Toimetas Katrin Sak  San Franciscos läbiviidud uuring näitab rakusisese geenidest väljapoole jääva DNA potentsiaalset tähtsust. Leiti, et umbes 85% sellest DNA-st moodustab RNA-d, mis mängib rakus mitmeid olulisi rolle. Selline RNA-d tootev DNA on suure tõenäosusega seotud ka pärilike haigusriskidega, võrreldes muude geeniväliste DNA regioonidega.   Töö avaldati ajakirjas  PLOS Genetics ning tegemist on seni ühe ulatuslikuma inimese genoomi uuringuga, et teha kindlaks, millised geenivälised DNA lõigud toodavad RNA-d ja millised mitte. Töö käigus tuvastati tuhandeid seni tundmata RNA järjestusi.   Teades, et sellised RNA molekulid on rakus olemas, on järgmiseks sammuks mõista, milline on nende funktsioon. See arusaam võib võtta aastakümneid.   Kõige tuntum RNA liik on mRNA, mis transkribeeritakse geenide DNA-st ja mis kodeerib valke moodustavaid aminohappeid. Tegemist on valkude tootmise võtmeprotsessiga. Tänaseks on teada, et vaid 1,5% kogu genoomist koosneb geenidest.   Viimase paari aastakümne jooksul on leitud ka sellist RNA-d, mida transkribeeritakse väljaspool geene paiknevalt DNA-lt. Mõned neist RNA molekulidest mängivad olulisi bioloogilisi rolle; siiski on ebaselge, kui suur osa sellistest RNA molekulidest bioloogilist tähtsust omab.   Antud töös tegid teadlased kindlaks tuhandeid seni tundmata RNA järjestusi, mida  transkribeeritakse väljaspool geene paiknevalt DNA-lt. Tegemist on RNA tüübiga, mida kutsutakse lincRNA-ks. Siiani teadaolevalt omavad vaid mõned lincRNA molekulid inimbioloogias olulist rolli.    lincRNA-de funktsioonid võivad olla väga erinevad. Mõned neist kontrollivad valke kodeerivate geenide aktiivsust, teised juhivad valgu tootmisprotsessi mõnel muul viisil.   RNA andmete kogumine suurtes mahtudes on võimalik vaid tänu viimastel aastatel toimunud RNA järjestuse uurimise tehnikate arengule.    Loe lisa: Study identifies thousands of previously unknown RNA molecules
