Diabeedivaktsiinile jõuti sammu võrra lähemale
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Stanfordi ülikooli teadlaste katsed näitavad, et esimese tüübi diabeeti põdevate patsientide immuunsüsteemi võib olla  võimalik treenida selliseks, et see ei ründa enam haige organismi. 80 patsiendiga läbi viidud uuring on sammuke lähemale diabeedivaktsiini loomisele, vahendab BBC.   Esimese tüübi diabeedi puhul pöördub immuunsüsteem organismi vastu, hävitades rakke, mis toodavad insuliini. Sellega lüüakse rivist välja patsiendi võime hoida ise oma veresuhkru taset normis.  Tavaliselt on vaktsiinide ülesanne rünnata haigusi tekitavaid baktereid või viirusi. Stanfordi ülikooli teadlased tegelesid aga vaktsiiniga, mis paneks immuunsüsteemi iseenda kallaletungi lõpetama. Selleks võtab vaktsiin sihikule spetsiifilised valged vererakud, mis muidu ründavad immuunsüsteemi beetarakke.   Katsed näitasid, et pärast iganädalast vaktsiinisüsti kolme kuu vältel patsientide organismis selliste valgete vererakkude tase langes. Veretestid näitasid, et vaktsiini saanud patsientidel töötasid ka beetarakud  paremini, kui neil patsientidel, kes said ainult insuliiniravi. Selle kõige kõrval jäi ülejäänud immuunsüsteem puutumata.  Teadlaste sõnul on selline reaktsioon uus lähenemine vaktsiinide loomisel, kuna see suudab lülitada välja väga kindla immuunreaktsiooni.   Siiski tuleb tõdeda, et esilagu on tegemist üsna varases staadiumis uuringuga. Ees seisab veel töö suuremate gruppidega, mis võimaldaks jälgida vaktsiini pikaajalist mõju. Esialgseil andmeil kestis vaktsiini mõju umbes kaks kuud, mille järel oleks vaja viia organismi uusi annuseid.  Vastavad tulemused avaldati ajakirjas Science Translational Medicine.
