Alkoholisõltuvust võib aidata leevendada varasema tarbimise unustamine
Toimetas Merle Must. Ernest Gallo kliiniku ja uurimiskeskuse teadlased suutsid leida ja deaktiveerida ajuühenduse, mis on rottide ajus seotud alkoholi uuesti liigse tarvitamisega. Nii hoidsid nad ära olukorra, kus varem sõltuvuses olnud loomad hakkaksid uuesti alkoholi otsima ja seda jooma, sattudes taas tsüklisse.   Uuringu juhi Segev Baraki sõnul põhjustavad inimestelgi kindlad tegurid, näiteks alkoholi lõhn või maitse, samuti baarimineku meenutamine taas alkoholisõltuvusse langemise.   Esimeses uuringufaasis said rotid seitsme nädala vältel valida, kas juua vett või alkoholi. Sel ajal arenes neil välja tugev eelistus alkoholi suhtes. Järgmises etapis oli neil ligipääs alkoholile üheks tunniks päevas, kusjuures selleks pidid nad vajutama kangi. Sellele järgnes omakorda kümnepäevane karskusperiood.  Pärast seda meenutasid teadlased rottidele viie minuti haaval alkoholi maitset ja lõhna. Nad skanneerisid loomade aju ja nägid, et seal on aktiivne alkoholitarbimismälestuste eest vastutav osa, mis on seotud mTORC1 nimelise ajuühendusega. Uurijad nägid, et ka vaid väike tilk alkoholi tingis aktiivsuse mälestustega tegelevas ajukooreosas ning ajuühenduses, mis asub aju mandelkehas. See struktuur tegeleb alkoholist loobumise ja emotsionaalsete reaktsioonidega.  Uuringud näitasid ka, et kui mTORC1 oli aktiveeritud, siis meenus rottidele kohe ka alkohol ning nad langesid taas sõltuvusse ja hakkasid varasemaga sarnaselt sageli kangi vajutama, et saada uut kogust jooki.   Järgmises teadustöö osas tahtsid uurijad välja selgitada, kas oleks võimalik mTORC1 deaktiveerimise kaudu sõltuvusse langemist vältida. Nad avastasid, et kui anda rottidele alkoholi lõhna või maitse meenutamise järel kohe rapamütsiini nimelist ravimit, ei hakka nad uuesti alkoholi otsima ega tarbima. Ravimi mõju kestis 14 päeva ehk uuringu lõpuni, mistõttu järeldasid teadlased, et rapamütsiin kustutas mälestused alkoholist pikemaks ajaks. Praegu kasutatakse rapamütsiini Ameerika Ühendriikides legaalse ravimina organisiirdamise korral.  Kuigi autorite sõnul on teadustöö esimeseks tähtsaks sammuks, on endiselt vaja teha rohkelt tööd, et leida, kuidas rapamütsiin täpselt toimib ja kui kaua selle mõju maksimaalselt kestab. Samuti arvavad teadlased, et oleks huvitav näha, kas rapamütsiin või teised praegu välja töötatavad mTORC1 inhibiitorid aitavad ka inimesi alkoholisõltuvuse taastekkimist ennetada.  Alkoholismi puhul on joomishoogude kordumine üks tõsisemaid probleeme, mille ravimisvõimalused on praegu väga piiratud. Isegi ravimite tarbimise ja sõltuvusravi järel satub 70–80% inimestest esimesel paaril aastal taas sõltuvusse.  Uuringu autori Baraki sõnul loovad tulemused ehk edaspidi aluse kustutada inimeste ajust alkoholitarbimismälestused ja seega vältida ka sõltuvuse taastekkimist.   Uuring on avaldatud väljaandes Nature Neuroscience. Vaata ka:  Addiction Relapse Might Be Thwarted by Turning Off Brain Trigger Blocking boozy memories reduces risk of relapse
