Linnad on uued omaette funktsioneerivad süsteemid
Toimetas Merle Must. Ameerika teadlased selgitasid välja, et linnad toimivad inimeste loodud täiesti omaette sotsiaalsete reaktorite ja võrgustikena, mis kasvavad ning arenevad iseenesest.  Santa Fe instituudi teadlased on üle kümne aasta kvalitatiivselt uurinud tuhandete maailma linnade kohta kogutud andmeid. Teadurid on vaadelnud matemaatiliste mudelite peal, kuidas sõltuvad linnade omadused, näiteks elukeskkond, populatsiooni suurusest ja muudest tunnustest. Käsitlus loob uued raamid linnade fuktsioneerimise mõistmiseks, nagu kirjutab instituudi professor Luis Bettencourt väljaandes Science.  Seega, mis on Bettencourti käsitluse kohaselt üldsegi linn? Just sotsiaalse reaktori ja võrgustiku sümbioos, mis tõmbab inimesi ligi ja tekitab suhteid. Linnad käituvad Bettencourti teooria järgi sarnaselt nagu tähed, mis põlevad seda intensiivsemalt ja kiiremini, mida suuremad need on.  Teadlased toovad välja, et linnad on ka suured sotsiaalsed võrgustikud, mis ei koosne niivõrd inimestest kui nende kontaktidest ja suhtlemisest. Niisiis on linnad Bettencourti sõnul loomu poolest midagi uut, kuna võimaldavad pideva kasvamise ja arengu kaudu inimestel olla leidlikud ja produktiivsed. Keskkond suunab elanikke õppima, spetsialiseeruma ja ka üksteisele enam toetuma.   Inimsuhete võrgustike kokkusobivus, nendevahelised pinged ja infovahetus määrabki teadlaste sõnul sageli selle, kui produktiivne või edukas linn on. Sellest sõltub ka see, kas inimesed tahavad neisse linnadesse elama tulla või mitte.  Uurijate saadud tulemuste põhjal võib paremini linnakeskkondi planeerida, näiteks valida, milliseid poliitilisi otsuseid teha. Teadlased näitavad, et nii linnaelu pahupool, nagu kuritegevus ja rassism, kui ka positiivne osa, näiteks transpordi- ja elektrisüsteem, moodustavad kokku ühe keskkonna, mille osad on omavahel vastastikmõjus.  Teadustöös on toodud välja osad Ameerika Ühendriikide linnad, mille olukorda annaks uurimistulemustest lähtuvalt parandada. Näiteks Texases asuv Brownsville ja Californias olev Riverside saaksid kasu, kui parandataks linnadevahelisi ühendusi. Bridgeport aga võib oma sotsiaalmajandusliku edu ja sellega kaasnevate suurte transpordikulude tõttu hoopis kahju kannatada. Niisiis soovitavad teadlased kasutada vähem kulukamaid ja keskkonnasäästlikumaid transpordivõimalusi ning muuta linnaelu kompaktsemaks.  Bettencourti sõnul on oluline linnakeskkondi uurida, kuna seal elab aina rohkem inimesi ja linnad laienevad aina kaugemale. Linnade käsitlemisega saab mõista paremini, milliseid lisavõimalusi need inimestele loovad, ja ära hoida võimalikke tekkivaid probleeme. Linnastumine hakkab toimuma järjest kiiremini, väitis Bettencourt. Inimesed hakkavad alles mõistma, mida see endaga kaasa toob, ja millised on tagajärjed inimkonnale ja planeedile.   Vaata ka:  Cities are a new kind of complex system: Part social reactor, part network  
