Teadlased ehitasid kompaktse osakestekiirendi
 Rahvusvaheline töörühm esitleb ajakirjas Physical Review Letters ilmunud uurimuses kompaktset lahendust ülivõimsa laseri, heeliumi ja õhukese metallist lehe abil tihedate elektronidest ja positronidest koosnevate osakestevoogude tootmiseks, pakkudes odavat alternatiivi suurte osakeste kiirendite lähistel asuvatele antiainetehastele.   Kõrge energiaga osakestevoogude tootmine pakub huvi mitmetele teadusharudele. Elektronide antiosakeste – positronide – kasutamine võimaldab paremini mõista nii tuuma-, osakeste- kui ka astrofüüsikas kesksel kohal olevaid nähtusi. Üks praktilisemaid viise, kuidas taolisi osakestekiiri tekitada, on pommitada ülikiiresti liikuvate elektronidega raskeid aatomituumi, mille tulemusena vallandubki muuhulgas madalama energiaga positronide kaskaad. Vajalike katseseadistute suurus ulatub aga tihti sadade meetriteni, mis muudab nende ehitamise kalliks.   Ideed kompaktsematest lahendustest on laual olnud juba aastaid ja hõlmavad laserite kasutamist. Nii demonstreerisid USA füüsikud näiteks 2008. aastal, et ülivõimsa laseriga ioniseeritud  elektronidega kuldketast pommitades on võimalik positrone suures koguses tekitada. Ideed edasi arendades on Gianluca Sarri töörühm leidnud nüüd viisi, kuidas mõningaid toonase lahenduse puudujääke kõrvaldada.   Lahenduse keskmes on Michinganis asuv ülivõimas HERCULES'e laser, millega kõrget energiat kandvate elektronkimpude loomiseks heeliumijuga pommitati. Aatomite küljest lahti rebitud elektronid suunati omakorda kokkupõrkekursile õhukese metalllehega. Elektronide kiirel aeglustumisel vabanev energia muundus suuresti elektron-positron paarideks. Osakesi on nende erineva laengu tõttu suhteliselt hõlbus eraldada.   Vaatamata sellele, et laserimpulsi pikkus on vaid 30 femtosekundit, leidub vabanevas positronide kiires kuupsentimeetri kohta neid kvadriljoneid. Näitaja on samas suurusjärgus osakeste kiirendite lähistel asuvate positronidetehastega. Katseseadistu kindlustab, et tekitatav kiir pole hajus.   Samas tuleb märkida, et lahendust saab kasutada vaid kergemate antiaineosakeste tootmiseks. Samuti on hetkel probleemipunktiks nende pikaajalisem talletamine. Osakeste liikumiskiirus läheneb valguse omale. Osakestevoo omadused sarnanevad energeetiliste astrofüüsikaliste nähtuste käigus sündivatele kiirtele, pakkudes seeläbi juba praegu viimaste uurimiseks kasulikku mudelit.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
