Gliese 667 C ümber tiirleb kolm super-Maad
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid leiavad uues töös kinnitust, et Maast umbes 22 valgusaasta kaugusel asuva punase kääbuse Gliese 667C ümber tiirleb vähemalt viis planeeti, millest kolme super-Maa tüüpi planeedi pinnatemperatuur võiks olla sobilik neilt vedelas olekus vee leidmiseks.   Maale võrdlemisi lähedal asuv Gliese 667 süsteem koosneb kolmest tähest, kuigi neid palja silmaga jälgides paistavad need ühe kahvatu tähena. Päikese-sarnased Gliese 667 A ja 667 B tiirlevad teineteisele suhteliselt lähedal. Punaseks kääbuseks liigitatav 667 C asub neist umbes 200 korda kaugemal kui Maa Päikesest. Tähe mass moodustab viimase omast vaid kolmandiku, selle kiirgushulk on aga juba sada korda väiksem. Näitaja pakub omakorda lootust, et isegi selle lähistelt leitavad planeedid võiksid vastata ühele elu tekke eelduseks peetavale tingimusele – vedelas olekus vee olemasolule. Tähe väiksem mass kasvatab samas tõenäosust nende leidmiseks.   Eelnevate vaatluste käigus on leitud tõestust, et selle ümber tiirleb vähemalt kolm planeeti, millest eluks kõlbuliku pinnatemperatuuriga võiks olla vaid üks. Göttingeni ülikooli astronoom Guillem Anglada-Escudé leiab nüüd 2003-2012 aastal kogutud andmete läbikammimise järel, et tugevaid signaale on kokku viis. Täiendavate vaatluste järel võib neile lisanduda veel kaks. Koos uute kandidaatidega asub nn. kuldkihara tsoonis kolm planeeti, misläbi on võimalikud stabiilsed orbiidid selles täielikult täidetud.   Samas on võimalik, et punane kääbus on sellele lähemal asuvad planeedid loodeliselt lukustanud. Seeläbi on pidevalt tähe poole suunatud planeedi sama külg, mis analoogne Kuu tiirlemisega ümber Maa. Gliese 667 süsteemi teised tähed on piisavalt eredad, et need oleks planeedi pinnalt nähtavad isegi päeval. Öisel ajal paistaksid need taevas umbes sama suurena kui Kuu.    Töö rõhutab taas tõdemust, et planeete leidub Linnuteel rohkem kui tähti. Punased kääbused moodustavad omakorda Linnuteel leiduvatest tähtedest 73%. Nende ümber kuldkihara tsoonis tiirlevate planeetide elukõlbulikkus on samal ajal viimastel aastatel terava diskussiooni tekitanud.   Uurimus ilmub ajakirjas Astronomy & Astrophysics. 
