Austritel on kliimamuutuste tõttu keeruline endale kesta ehitada
Toimetas Merle Must. See, et ookeanivesi muutub süsihappegaasirikkamaks, takistab austrivastsetel koguda piisavalt energiat endale kesta ehitamiseks, mis omakorda vähendab austripopulatsioone.    Austrid ja erinevad karbid ehitavad endale kesta peamiselt merevees leiduvatest toormaterjalidest. Kahepäevase austrivastse kaalust moodustab kaltsiumkarbonaadist ehk kriidist kest juba 90%.     Oregoni ülikooli teadlased uurisid samas piirkonnas olevas kasvanduses elavaid suuri hiidaustreid (Crassostrea gigas). Uurijad võrdlesid, millist tüüpi süsinikku leidub austri munades ja selle toiduks olevates vetikates. Nii leidsid nad, et kesta moodustamise ajal saab vastne umbes nädal aega energiat peamiselt munades olevatest varudest. Noored austrid ei suuda teadlaste sõnul leida toitu väliskeskkonnast, kuni neil on piisavalt tugev karp, et toetada vajalikke lihaseid.     See, et austrivastsed sõltuvad kindlast olemasolevast energiahulgast, võib kujuneda probleemiks, kui süsihappegaasi hulk keskkonnas suureneb. Vee pH-tase langeb ja karbi moodustamiseks vajalike koostisosade hulk väheneb. Seni on ookeani keskmine pH-tase olnud umbes 8,1 mol/l, kuid alates tööstusrevolutsioonist on see langenud umbes 0,1 mol/l. 2100. aastaks võib pH-tase veel 0,3 ühikut langeda ning mõnes ookeaniosas võib vesi muutuda karpidele söövitavaks.     Oregoni ülikooli ökoloog George Waldbusser ja tema rühm selgitasid ka välja, et mida rohkem CO2 on vees lahustunud, seda rohkem energiat vajavad austrivastsed karpide ehitamiseks.    Varasematest uuringutest on ilmnenud, et ookeani happelisemaks muutumine mõjutab austrite kasvu ja ellujäämist, kuid see teadustöö on esimene, mis toob välja täpsed põhjused.   Uuring selgitab ka seda, miks on Vaikse ookeani austripopulatsioonid viimastel aastatel järjest vähenenud, sest hooajalised tuuled on toonud ookeani sügavamatest kihtidest pinnale C02-rikast vett. Kuigi vesi pole nii happeline, et söövitada austrite karpe, on see siiski muutnud vastsete ellujäämiseks keerulisemaks.    Teadlase Waldbusseri sõnul saaksid austrikasvandused tasakaaslustada vee happelisemaks muutumist, kui nad lisavad sinna neutraliseerivaid aineid. Üleilmselt on ainsaks võimaluseks aga vähendada CO2-saastet.   Edaspidi tuleb uurida seda, kuidas mõjutab ookeani happelisemaks muutumine teisi krabisid. Ka on küsimuseks, kas austrid suudavad süsihappegaasirikkama veega kohaneda, muutes oma munad energiarikkamaks, et kompenseerida suuremat energiavajadust karbi ehitamisel.    Uuring on avaldatud väljaandes Geophysical Research Letters.     Vaata ka:    Oysters may struggle to build shells as carbon dioxide rises     
