Vananemisega kaasnevas haistmismeele languses mängib rolli rassiline kuuluvus
Toimetas Katrin Sak Ajakirjas Journal of Gerontology: Medical Sciences avaldatud uuringu kohaselt alaneb lõhnataju vananedes kõige enam mustanahalistel ja latiinodel. Teades, et toidu lõhn mängib selle maitsemises olulist rolli, võib haistmismeele kadu viia kehvema toitumuseni. Niisamuti võib lõhnataju langus olla degeneratiivsete ajuhaiguste, sh Alzheimeri ja Parkinsoni tõve üheks varajaseks tunnuseks.    Umbes 24 % 55 aasta vanustest ja vanematest ameeriklastest omavad haistmismeele probleeme. 70-80 aastaste hulgas suureneb see määr 30 %-ni, veelgi vanemate seas enam kui 60 %-ni.    Antud uuring hõlmas enam kui 3000 eakat inimest, kes pidid testis ära tundma viit tavalist lõhna. Ainult 49 % määrasid kõiki viit lõhna õigesti, 78 % vaatlusalustest tundsid õigesti ära neli või enam lõhna ning 92 % määrasid korrektselt vähemalt kolme lõhna.    Võime lõhnu eristada väheneb aastate lisandumisega. Leiti, et kõiki viit lõhna määras õigesti 64 % 57 aasta vanustest osalejatest ja vaid 25 % 85 aasta vanustest uuritavatest. Sellise ülesandega said naised paremini hakkama kui mehed, lõhnataju vahe vastas vanuse viieaastasele erinevusele.    Tumeda nahavärviga inimesed andsid 47 % kehvemaid tulemusi kui heleda nahavärvusega kaaslased, selline lõhnataju skooride vahe vastas üheksale aastale vanuses.    On ammu teada, et meestel algab haistmismeele langus varem kui naistel. Antud töö on aga esimene, kus näidatakse lõhnataju muutuse rassilisi erinevusi. Seejuures üllatas uurijaid erinevuse määra ulatus: rasside vaheline lahknevus haistmismeele languses oli peaaegu kahekordne, võrreldes sugudevahelise erinevusega. Sellise etnilise erinevuse põhjused on ebaselged. Oma rolli võib siin mängida nii geneetika, aga ka kokkupuude keskkonnakemikaalidega.   Loe lisa: Race may be factor in loss of sense of smell that comes with age  
