Khmeeri impeerium oli arvatust linnastunum
Laserskaneerimis seadme Lidariga tehtud vaatlused näitavad, et Kambodžas asuv kunagise Khmeeri impeeriumi esimene pealinn ja tänaseks džungli alla mattunud Mahendraparvata on arvatust suurem ja avatuma põhiplaneeringuga, lasudes kolmekümne viiel ruutkilomeetril.   Khmeeri impeerium oli üks võimsaimatest Kagu-Aasia impeeriumitest. Kõrghetkel suutsid selle valitsejad sellesse haarata enamiku tänapäeva Kambodža, Laose, Tai ja osa Vietnami territooriumist. 13. sajandiks oli sellest linnastunud umbes tuhat ruutkilomeetrit. Valdav enamik kunagisest hiilgusest on sajandite vältel džungli alla kadunud. Sellegipoolest on arheoloogid kogunud piisavalt andmeid väitmaks, et näiteks peamiselt Angkor Wati templikompleksi poolest tuntud Angkori linn oli tööstusajastueelsete linnade seas üks suurimatest ja korrastatuma planeeringuga.   Ent tsivilisatsiooni võimsusest aimu andvaid linnade varemeid on leitud ka mujalt. Nii on arheoloogid juba kümneid aastaid teadnud, et Angkorist umbes 40 kilomeetrit põhjas asub pühaks peetava Phnom Kuleni mäe lähistel veel üks linn, mis on Angkor Wati templist kolmsada aastat vanem. Selle täpne suurus on aga saladuseks jäänud. Eelmisel aastal otsustas Khmeeri Lidar-arheoloogia konsortsium alustada ulatuslikku vaatlusprogrammi. Laserskaneerimis seadmega pommitati laserimpulssidega 370 ruutkilomeetri suurust ala, mille abil džungli all asuvast maastikust pilt rekonstrueeriti.    Näide Lidari võimalustest Angkori keskosa näitel. Damian H. Evans/PNAS Kogutud andmete analüüsimine paljastas sadu korrapäraseid struktuure nagu teid, kanaleid, tiike, külakeskusi ja templeid. Leiud viitavad, et Khmeeri impeerium oli arvatust veelgi linnastunum, ent avatuma planeeringuga ja hästi määratletud piirideta. Mahendraparvata koguulatus võib küündida vähemalt 35 ruutkilomeetrini. Samal ajal oli nii Khmeeride esimene pealinn kui Angkor osa suuremast omavahel ühendatud linnade võrgustikust.   Konsortsiumisse haaratud teadlased leiavad lisaks kinnitust, et impeerium oli omaenda edu ohver. Ulatuslikud kanalitesüsteemid ja mahukad veehoidlad võimaldasid sellel stabiilselt kasvada ja õilmitseda, kindlustades piisava teraviljavaru isegi kuivematel aastatel. Ent 14-15. sajandil piirkonda tabanud kümnendite pikkune põualaine oli tsivilisatsioonile liiast. Mahendraparvata ja teine, Koh Ker'iks kutsutav regioon oli kanalisüsteemidest isegi sõltuvam kui Angkor.   Arvatakse, et sarnased ulatuslikud põuad said koos puurinde hävimisega saatuslikuks ka maiade tsivilisatsioonile. Töörühma hinnangul annab tõdemus aimu ka tänapäeva suurte elanike arvuga ja hajusate linnade infrastruktuuri haavatavusest, mis võib hukatuslikuks saada kogu linna elujõulisele.   Töörühma uurimus on esitatud ilmumiseks Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes, kuid pole veel veebis saadaval. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
