Teadlased leiutasid puidust aku
Toimetas Merle Must. Tinaga kaetud puulaast võib töötada väikese, kauakestva, tõhusa ja keskkonnasõbraliku akuna, selgitasid välja Marylandi ülikooli teadlased.    Olemasolevad akud on sageli tehtud jäigast toorainest. See on liialt habras, et vastu pidada paisumisele ja kahanemisele, mis kaasneb aku täis- ja tühjakslaadimisega. Teadlased avastasid, et puidukiud on piisavalt paindlikud, et naatriumioonaku kestaks rohkem kui 400 laadimistsüklit, mida peetakse nanoakude puhul väga heaks kestvuseks.    Uuringu peamine autor Hongli Zu ja teised rühmaliikmed märkasid, et pärast aku sadu korda tühjaks- ja täislaadimist oli puit kortsus, kuid vigastamata. Arvutimudelite põhjal selgus, et kortsud võimaldavad maandada aku laadimisega tekkivat pinget, seega suudabki aku paljudele tsüklitele vastu pidada.    Kuna akus surutakse naatriumiioone läbi tina-anoodide, siis sageli nõrgendab see tina ühendust alusmaterjaliga. Pehmed puidukiud toimivad aga mehaanilise puhvrina ja kohanduvad tinaosakeste muutumisega.    Materjaliteaduste professori Hu sõnul tuli idee looduses olevatest puudest, kuna puidukiududes oli kunagi mineraalirikas vesi, seega on need vedeliku elektrolüütide varumiseks head.    Praegu testimisetapis olevas akus kasutatakse paberilehest tuhandeid kordi õhemaid koostisosi. Kuna liitium on asendatud naatriumiga, siis on aku senistest keskkonnasäästlikum.   Naatrium aga ei salvesta energiat nii tõhusalt kui liitium, seega ei kasutataks akut näiteks mobiiltelefonides. Pigem sobiks see madala hinna ja laialtlevinud materjalide tõttu suure hulga energia korraga varumiseks, näiteks päikeseenergia elektrijaama kogumiseks.    Uurimus on ilmunud väljaandes Nano Letters.    Loe veel:      A battery made of wood?            
