Hõbeda lisamine muudab antibiootikumid kordi tõhusamaks
Toimetas Merle Must. Hõbeda antibakteriaalne toime on teada juba antiikajast, kuid nüüd selgitasid Bostoni ülikooli teadlased välja, kuidas hõbe selliselt mõjub, ning avastasid, et sellega on võimalik lahendada ka antibiootikumide ravimiresistentsuse probleemi.    Hippokrates kirjeldas 400. a eKr esimesena hõbeda antibakteriaalseid võimeid,  kuid seni polnud teada, miks ja kuidas väärismetall nii käitub.  Selle uurimiseks hakkaski tööle Bostoni ülikooli biomeditsiini teadur James Collins oma rühmaga. Kuna aina enam baktereid muutuvad antibiootikumidele vastupidavaks, ka ei mõju neile uued ravimid, siis oli teadlastel vaja välja selgitada, kuidas muuta antibiootikumid efektiivsemaks.    Uurijad avastasid, et ioonideks lahutatud hõbe ründab bakterirakke, muutes rakumembraani kergemini läbistatavaks ja mõjutades raku ainevahetust nii, et see toodab liialt reaktiivseid ja sageli mürgiseid hapnikuühendeid. Mõlemaid mehhanisme saab rakendada, et muuta praegused antibiootikumid ravimiresistentsete bakterite suhtes efektiivsemaks, nagu on kirjas väljaandes Science Translational Medicine ilmunud uuringus.    Paljud antibiootikumid toodavad bakterite hävitavamiseks reaktiivseid hapnikuühendeid. Collinsi sõnul saab väikese hulga hõbedaga võimendatud ravimitega tappa kümme kuni 10 000 korda rohkem baktereid. Ka kergemini läbistatav rakumembraan võimaldab antibiootikumidel paremini ja suuremas koguses bakterirakku tungida. See omakorda võimaldab ületada muidu ravimit eemale tõrjuvaid vastupanumehhanisme.    Rakumembraani sissetungimine suurendas ka suurtest molekulidest koosneva vankomütsiini efektiivsust gramnegatiivsete bakterite puhul. See on oluliseks läbimurdeks, kuna neil bakteritel on kaitsev väliskest ja nende rakud võivad sageli olla suuremolekulistele antibiootikumidele läbistamatud.    Ameerika Ühendriikides asuva Duke’i ülikooli teadlase Vance Fowleri sõnul tuleks aga hõbeda kasutamisel tähelepanu pöörata selle võimalikule mürgisusele.   Näiteks töötas meditsiiniseadmete tootja St. Jude 1990ndatel välja südameklapi, milles oli ka hõbedaga kaetud osi. Need töötasid infektsiooni ennetamisel hästi, kuid olid südamekoele mürgised, seega lekkisid klapid sageli.    Enne hõbeda antibiootikumidele lisamist tuleb Fowleri sõnul võimalikku mürgisust väga hoolikalt analüüsida. Liiga suure hulga hõbeda tarbimine võib põhjustada ka argüüriat, hõbeda ladestumist kudedes, mille tõttu muutub nahk jäävalt sinakas-halliks.    Uuringu teinud teadlase Collinsi väitel saavutasid nad mittetoksiliste koguste hõbeda kasutamisega hiirtega tehtud katsetes häid tulemusi. Riski on aga vaja rohkem maandada, uurides, missugused hõbeda omadused tekitavad antibakteriaalset toimet, et välja töötada variant, mis pole mürgine.    Loe veel:      Silver makes antibiotics thousand of times more effective            
