Vormispüsimiseks piisab neljast minutist trennist
     Toimetas Merle Must.  Küsimus, kui pikk treening on tegelikult vormis püsimiseks vajalik, on spordihuvilisi pidevalt köitnud. Norra teadlaste sõnul võib piisata vaid neljaminutilisest intensiivsest koormusest.   Norra teadus- ja tehnikaülikooli teadlased soovisid välja selgitada, millise treeningumaht tagab vastupidavuse ja on tervisele kasulik. Nad lähtusid oma varasematest uurimustest, mis käsitlesid intensiivse intervalltreeningu mõju tervisele ja treenitusele.    Viimastel aastatel on paljudest teadustöödest selgunud, et jõulised ja kiired 30 sekundi kuni paari minuti pikkused treeningusööstud, mis vahelduvad lõdvestusega, võivad olla füsioloogiliselt võrdväärsed stabiilse tempo ja pikemaajalise vastupidavustreeninguga.   2010. aastal näitasid Kanada teadlased, et kümnel üheminutilisel intervalltreeningul, mis vahelduvad üheminutiliste puhkusega, on lihasrakkudele sama toime kui umbes 90 minutilisel keskmise raskusega rattasõidul.  Ka Norra teadlased on mitmeid aastaid uurinud, milline mõju on intensiivsel, umbes 90% maksimaalsel pulsisagedusel sooritataval kuni neljaminutilisel intervalltreeningul, mida korratakse neli korda. Kuna vahepeal said treenijad kolm minutit puhata, siis oli ühe sessiooni pikkus 16 minutit. See võib teadlaste uuema käsitluse kohaselt olla aga isegi rohkem, kui vaja.   Uuringu korraldaja Arnt Erik Tjonna Norra teadus- ja tehnoloogiaülikoolist väitis, et kuna inimesed loobuvad trennist sageli põhjusel, et neil pole piisavalt aega, siis ongi vähima vajaliku treeningumahu uurimine oluline. Teadlased kogusid kokku 26 ülekaalulist istuvat tööd tegevat, kuid muidu tervet keskealist meest, selgitasid välja nende vastupidavuse ja südame tervise ja ainevahetustaseme ning jagasid nad juhuslikult kahte gruppi.   Üks rühm hakkas järgima Norra teadlaste eelmist välja töötatud treeningkava: esmalt tegid nad soojenduse, siis jooksid linttrenažööril neli minutit. Pulsisagedus oli sellal 90% maksimaalsest ja tempo selline, kus nad ei saanud täislausetega rääkida, vaid kasutada täislauseid. Seejärel kõndisid nad aeglaselt kolm minutit. Kava lõppes kerge lõdvestusega. Sellist treeningsessiooni kordasid katsealused neli korda ja treenisid nii kolm korda nädalas kümme nädalat.  Teine grupp jooksis jõuliselt vaid nelja minuti jooksul samuti kolm korda nädalas kümne nädala vältel.   Pärast treeningprogrammi läbimist oli mõlema grupi meeste maksimaalne hapnikutarbimine ehk vastupidavus keskmiselt 10% suurenenud. Ka treenijate ainevahetus ja südametervis oli paranenud ning peaaegu kõigi meeste veresuhkur kõikus vähem, samuti oli alanenud nende vererõhk. Ilmnes ka, et kahe grupi meeste vahel ei esinenud erinevusi. Enamiku katses osalenud meeste rasvaprotsent ei olnud aga vähenenud. Nii pole teadlase Tjonna sõnul tegu kaalualandamiskavaga, vaid treenituse parandamiseks mõeldud programmiga.    Tulemuste põhjal võib väita, et vormisaamine ei nõua palju aega. Siiski ei tähenda see, et trenniks piisaks veelgi vähemast ajast, kuna lühemaajalise intervalltreeninguga katsed pole andnud nii häid tulemusi.   Teadlased märgivad, et selliseks neljaminutilist treeninguks pole tingimata vaja minna jõusaali, vaid piisab ka ülesmäge või kiirendusega jooksmisest. Võib ka sõita intensiivselt rattaga, ujuda või kiiresti kõndida, kuid kindlasti peaks varasema treenimiskogemuseta inimesed enne arstiga nõu pidama, et mitte üle pingutada.   Vaata ka:   The 4-Minute Workout    
