Ammustel aegadel oli Marsi atmosfäär hapnikurikas
 Priit Ennet Neli miljardit aastat tagasi võis Marsi atmosfääris olla rohkesti hapnikku. See on üks võimalik seletus asjaolule, et Marsi päritolu meteoriidid ja Marsi enda pinnalt võetud kivimiproovid on koostiselt veidi erinevad. Kui Marsi atmosfäär nelja miljardi aasta eest tõesti hapnikurikas oli, siis edestas naaberplaneet meid sel alal päris tublisti, sest Maa atmosfääri ilmus suuremal hulgal hapnikku alles umbes 2,5 miljardit aastat tagasi.    Marsi-meteoriite ja NASA Marsi-kulguri Spirit tehtud kivimiproove kõrvutasid Inglismaal asuva Oxfordi Ülikooli teadlased. Selgus, et need Gussevi kraatri kivimid, mida Spirit uuris, sisaldasid viis korda rohkem niklit kui need iidsed kivitükid, mille mõni Marsile langenud meteoorkeha on Marsi küljest lahti löönud ja mis on hiljem ise meteoorkehana Maa peale langenud.   Uurimistöö juht Bernard Wood ja ta kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature , et nii Marsi-meteoriidid kui ka kohapeal uuritud vulkaanilised kivimid paistavad olevat tekkinud sügaval Marsi sisemuses, aga Spiriti analüüsitud kivimite tekkekeskkond tundub olnuvat hapnikurikkam kui meteoriidikivimite tekkekeskkond. Põhjus võib olla seotud sellega, et Spirit uuris väga vanu, enam kui 3,7 miljardi aastaseid kivimeid, Marsi-meteoriitide materjal aga on välja kujunenud märksa hilisemal ajal, vaid 180 miljonit kuni 1,4 miljardit aastat tagasi.    Wood oletab, et sellal kui Spiriti uuritud kivimid tekkisid, võis Marsi atmosfääris olla roheksti hapnikku, millest osa sattus geoloogiliste protsesside abil ka planeedi sisemusse, kivimite tekkekeskkonda mõjutama.    Vaata veel: Research says Mars had oxygen-rich atmosphere 4000 million years ago(PhysOrg) 
