Mälestuste talletumine ajju on mikroskoobi all näha
 Priit Ennet Iga kord, kui meile midagi meelde jääb, leiavad meie ajus aset pisikesed füüsilised muudatused. Nüüd on rühm Ameerika teadlasi täpsemini välja uurinud, millised need muudatused on – hiirtel, aga küllap siis ikka teistel loomadel ja inimesel ka.    Don Arnold ja Richard Roberts Lõuna-California Ülikoolist panid elava hiire ajus närvirakkude vahelised ühenduskohad ehk sünapsid kavala geneetikalise viguri abil fluorestseeruma. Geenmuundatud hiire ajus hakkasid sünapsid sinise valguse toimel rohekalt helendama.    Teadlased tegid hiire koljusse väikese augu ja vaatlesid seda helendust siis mikroskoobiga. Nõnda õnnestus neil reaalajas jälgida, millised sünapsid hiirtel tekkisid ja kadusid just sel ajal, kui hiired mingit uut teavet omandasid.    Sedamööda, kuidas hiire aju uut informatsiooni töötles, lõid uued sünapsid närvirakkude pikkade jätkete dentriitide pinnal särama, mõned teised sünapsid aga kustusid ehk kadusid.    Autorid kirjutavad ajakirjas Neuron, et mäluinfo füüsiliseks aluseks või kaasnähteks paistabki seega olevat neuronitevaheliste sünaptiliste ühenduste jaotusmuster. Uue info mällu talletumisel see muster muutub.  
