Toidu soolasust kontrollivad kaht tüüpi maitsmisrakud
Toimetas Merle Must. Seni pole olnud teada, kuidas inimese aju ja keel määravad seda, kas soolane toit on veel meeldiv või ületab igasuguse hea maitse piiri. Nüüd selgitasid uurijad välja, et putukakärbeste puhul määrab soolasuse talutavust kaht tüüpi maitsmisrakud. Ühed neist muudavad soolase toidu kärbestele ligitõmbavaks, teised peletavad neid sellest.     Keha vajab naatriumi elutähtsate ülesannete täitmiseks, näiteks lihas- ja ajutööks, kuid selle mineraalaine liigne hulk põhjustab südameprobleeme ja teisi terviserikkeid. Niisiis tajuvad inimesed ja teised loomad madala soolasisaldusega toite maitsvatena, kuid väldivad kõrge soolasisaldusega roogade söömist. Selleks, et teada saada, kuidas täpselt soolasuse piiri tajutakse, uurisid John Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli ja Santa Barbaras asuva California ülikooli teadlased putukakärbsete keelel asuvaid maitsmispungi.    Varem oli teada, et maitsmispungi on mitmeid tüüpe, millest ühed tõmbavad kärbest maitsele ligi, teised aga peletavad neid. John Hopkinsi ülikooli teadlane Yali Zhang laadis erineva kontsentratsiooniga soolalahusega elektroodi ning puudutas sellega erinevaid tüüpe maitsmispungi, et määrata, kuidas need reageerivad soolale.     Selgus, et mingi soolakontsentratsioonini tootsid n-ö ligitõmbavad maitsmispungad tugevnevalt elektrisignaale, kuid pärast seda punkti, kui kontsentratsioon edasi tõusis, signaalid nõrgenesid. N-ö peletavad maitsmispungad aga andsid kontsentratsiooni tõustes vastu aina tugevamaid elektrisignaale.     Nii selgus, et ligitõmbavad ja peletavad maitsmisrakud on omavahel pidevas võitluses ning määravad, kas kärbes jätkab söömist või läheb teist toitu otsima. Madalamate kontsentratsioonide korral domineerib külgetõmbav signaal peletava üle ning annab kärbsele märku toitu süüa. Kõrgemate kontsentratsioonide puhul ületas peletav signaal ligitõmbava ning saatis omakorda signaali, et toitu pole mõtet süüa.    Tulemuste kinnitamiseks tegi uurimisrühm mutatsiooni Ir76b geenis, mis väidetavalt kodeerib ligitõmbavate maitserakkude tegutsemist määravat proteiini. Selle geeni funktsiooni pidurdamine aga sundis kärbseid muidu neile meeldivat madala soolasisaldusega toitu vältima, kuna Ir76b muteerimine peatas ainult ligitõmbavate maitsepungade töö, mistõttu said võidutseda peletavad.     Kui teadlased vaatlesid Ir76b toodetud valgu toimimist, avastasid nad, et seal on kanal, milles olev poor laseb naatriumil liikuda maitsepungade rakkudesse. See värav on kogu aeg avatud ja naatrium saab rakku voolata ja elektrisignaali süüdata.     Zhangi sõnul on uurimusel mõju nii inimestele kui ka loomadele, kuna teadlased usuvad, et sarnane printsiip kehtib kogu loomariigis, sest erinevad liigid reageerivad soolasele toidule sarnaselt. Kui õnnestub välja selgitada inimese madala soolasuse sensor, siis on ehk võimalik toota paremaid soola-asendajaid, et aidata soolatarbimist kontrollida.    Tulemused on avaldatud ajakirjas Science.     Vaata ka:     Gustatory Tug-Of-War Key to Whether Salty Foods Taste Good         
