Traditsiooniline muusikatund ei pruugi olla teismelisele piisav
Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudis tuleb täna kaitsmisele Marit Mõistlik-Tamme doktoritöö, mis uuris, muusikaõpetuse väljavaateid eluaegsel muusikaharrastusele aluse panemisel. Selgus, et traditsiooniline kooli muuskatund ei pruugi olla selleks kaugeltki piisav.  Doktoritöös "Teraapilisest lähenemisest muusikaõpetuses: muusikatund kui heaolu ja  elukestva muusikaharrastuse allikas" kasutatud lähenemine oli  interdistsiplinaarne, ühendades muusikaõpetuse pedagoogilis-didaktilise  ning muusikateraapilise vaatenurga muusikale. Selline lähenemine  muusikale on Eesti teadusmaastikul esmakordne.  Doktoritöö  peaeesmärk oli esitada sünnipärast musikaalsust toetav teoreetiline  mudel teraapilisest lähenemisest muusikaõpetuses, mis toetub ühelt poolt  teoreetilistele allikatele ning teisalt autori läbi viidud kahele  uurimusele 19-28-aastate üliõpilaste ning 13-14-aastate õpilaste  hulgas. Antud mudelile toetuval muusikaõpetusel on potentsiaal toetada  õpilaste heaolu ja kaasasündinud musikaalsuse avaldumist muusikatunnis  (olevik) ning elukestvat tegelemist muusikaharrastusega (olevik ja  tulevik).  Teraapiline  lähenemine muusikaõpetuses toetub arusaamale, et iga inimene on  musikaalne ning et sellele kõigis inimestes olevale eeldusele toetudes  on muusikaõpetajal kanda oluline roll – muusikatunni kaudu soodustada  õpilaste elukestvat muusikaga tegelemist, mis annab indiviidile  võimaluse suurendada enda emotsionaalset heaolu muusika ja  musitseerimise kaudu kogu elukaare ulatuses. "On oluline mõista, et  muusikaga tegelemise positiivne mõju toimub ainult sel juhul, kui  tegevus ise ning kogemus sellest on nauditav ja rahuldust pakkuv - seos,  mis praktiliselt puudus läbiviidud uuringus õpilastega," sõnas  Mõistlik-Tamm.  Töös  esitatakse mudel kokkuvõtvalt ning kajastatud said selle vajalikkus  ning olulisus käesolevas haridussituatsioonis. Uudseks momendiks antud  mudeli juures oli püüd suunata muusikaõpetajat mõtlema ja tegutsema  selliselt, et muusikatunnis õpitut ja kogetut saaks elukestvalt  rakendada heaolu loomiseks iga õpilane. "Teisisõnu, muusikatunnist kaasa  saadav musikaalsuse positiivne või negatiivne kinnitus õpetaja poolt  mõjutab olulisel määral isiku muusikalist käitumist täiskasvanueas,"  lisas Mõistlik-Tamm.  Doktoritöö  tulemustele toetudes on autor astunud sammu praktiliste lahenduste  poole, avades mullu oktoobris Tallinna Rahvaülikoolis kursuse "Klaverimäng kõigile". Sel kursusel pakutakse  individuaaltundide kaudu täiskasvanutele võimalust (taas)avastada enda  jaoks personaalset ja sotsiaalset arengut ning heaolu toetav  musitseerimine klaveril, kus fookuses on iga õppija ning tema vajadused  antud kursuse kontekstis. Kursusele on oodatud need, kes pole kunagi  klaverimänguga kokku puutunud, kuid nüüd täiskasvanuna sooviksid sellega  algust teha ning samuti need, kes on kunagi klaverit mänginud, kuid  sooviksid oma oskusi värskendada ja edasi arendada.
