Siberi põlisrahvad küttisid mammuteid harva
Toimetas Merle Must. Kui üldiselt arvatakse, et kiviajal elanud Siberi rahvad jahtisid mammuteid sageli, siis teadlaste uuringust selgus, et tegelikult tapsid tollased inimesed neid vaid iga paari aasta tagant.    Mitmetes Euroopa ja Põhja-Ameerika väljakaevamispaikades on kivitööriistade keskel vaid üks mammuti skelett, mis annab tunnistust kas jahipidamisest või raipesöömisest.  Kokku on teadlased Siberi Jana väljakaevamispaigast leidnud 1103 luud, mis kuuluvad vähemalt 31 mammutile.    Vene teaduste akadeemia paleontoloog Pavel Nikolski ja arheoloog Valdimir Pitulko sõnul küttisid Siberi rahvad peamiselt selleks, et saada mammutikihvu tööriistade valmistamiseks. Ka polnud küttimine mammutite väljasuremise põhjuseks, kirjutavad teadlased väljaandes Journal of Archaelogical Science.     Mammutikihvad asendasid tööriistade valmistamisel muidu kasutatavat puitu, kuna inimesed elasid jäises tundras, kus oli vähe puid. Enamik mammutiluudest kuulus loomadele, kellel olid veidi kaardus kihvad, mis on tööriistade valmistamiseks parimad. Pärast jahti sõid inimesed küll mammutiliha, aga see polnud küttimise eesmärgiks.    Siberi leiud on sellega unikaalsed, kuna mujal Euroopas on mammuti luid väljakaevamispaikades palju rohkem. Masaryki ülikooli teaduri Jiří Svoboda sõnul olid seal inimesed huvitatud mammutilihast, -rasvast, -luudest ja -nahast.    Vaata ka:      Ancient Siberians may have rarely hunting mammoths               
