Gepard kasutab tippkiirusi harva
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Briti teadlaste mõõtmised on näidanud, et kuigi gepard on maaima kiireim loom, kasutab ta tippkiirusi saagi püüdmisel harva. Tema edu võti on hämmastav kiirendusvõime ning oskus hoo pealt ootamatuid haake teha, vahendab  BBC.   Briti kuningliku veterinaariakolledži teadlased mõõtsid metsikus looduses elavate gepardite liikumiskiirust pannes neile kaela GPSi ja liikumisandusritega varustatud rihmad. Kui 1965. aastal teostatud mõõtmised näitasid, et gepardi tippkiirus on 105 km/h, siis ei tohi unustada, et selle mõõtmisel oli tegu poolkodustatud loomaga, kes kihutas sirgel ja kõval teelõigul. Hästi toidetud loomaaiagepardi tippkiirus jääb aga 64 km/h juurde.    Nii on teadlased aastaid juurelnud, kas gepard võiks metsikus looduses joosta kiiremini kui 105 km/h, kui küsimus on saagi tabamises.    Briti teadlased jälgisid viit vastavate mõõteseadmetega varustatud looma. Selgus, et loomad liikusid aeg-ajalt tõesti väga kiiresti, ligi 100 km/h. Enamasti jäi jahi ajal nende jooksukiirus aga poole väiksemaks. Küll aga suutsid nad hämmastavalt kiirendada ja oma liikumissuunda muuta. Seda kõike kiiremini, kui ükski teine maismaaloom.   Teadlaste mõõtmised näitasid, et gepardid suudavad kasvatada kiirust iga hüppega ligi 10 km/h. Selliseid lühikesi kiirendussööste saab ümber arvutada võimsuseks looma iga kilogrammi kohta. Kui Jamaica esisprinter Usain Bolti rakendas 2012 aasta olümpia rekordit joostes võimsust 25W/kg kohta, siis gepardil võib see tõusta 120 W/kg kohta.    Gepardite kasuks räägib seegi, et neil on väga tugev haare. Nii haaravad nad jooksmise ajal küüntega pinnasest kinni. See võimaldab neil kiirelt liikumise suunda muuta ja otsustavalt kiirendada või aeglustada.   Teadlaste sõnul on mõõtmistel kasutatud GPS-seadme  valmistamine olnud omaette väljakutse. Looma liikumine ja manöövrid on nii kiired, et tavaline positsioneerimisseade ei suuda neid vajalikul moel fikseerida. Kõnealuses uuringus kasutatud GPS-seadmeid töötati välja 12 aastat. Need suudavad fikseerida looma asukoha ja ka liikumiskiiruse viis korda sekundi jooksul.   Nüüd kasutatakse samu seadmeid, et jälgida võrdlevate andmete saamiseks lõvisid ja Aafrika metsikuid koeri.   Vastav uuring ilmus ajakirjas Nature. 
