Mägirahvaste keeltes on rohkem kõrihäälikuid
 Priit Ennet Kas rahva elukeskkond mõjutab keelt, mida see rahvas räägib? Küllap ikka. Sõnavara ju kindlasti sõltub sellest, mis ümberringi toimub ja näha on. Aga nüüd tuleb välja, et geograafilisel keskkonnal ja sealse rahva keelel on seoseid isegi lausa häälikutasandil.    Ameerika Ühendriikide Miami Ülikooli antropoloog Caleb Everett väidab, et paikkonna kõrgus merepinnast on seotud niinimetatud ejektiivhäälikute esinemisega paikkonnas kõneldavas keeles. Mida kõrgem paik, seda rohkem ejektiive.    Ejektiivid on häälikud, mis tekivad siis, kui kõneleja paiskab kokkusurutud õhu kõriõõnest kiire joana välja. Eesti keeles ejektiive ei ole, mis pole siis ka meie madalat maad arvestades mingi ime.    Professor Everett näitab selle uudise helifailis ette, kuidas ejektiivid kõlavad.    Ejektiive leidub umbes 18 protsendis maailma keeltest, aga neil aladel, mis asuvad 1500 meetri kõrguste mägede või platoode suhtelises läheduses, kuni 500 kilomeetri kaugusel neist, leidub ejektiive tervelt 87 protsendis sealsete maade keeltest. Näiteks kaukaasia keeltes on ejektiivid levinud.     Uuritud ejektiividega keeled (täidetud ringid) ja ejektiivideta keeled (tühjad ringid). Everett et al./PLOS ONE  Everett analüüsis oma uurimistöös umbes 600 keele kõnelemispiirkonna paiknemist, võttes arvesse varem kogutud andmeid nende keelte foneetika kohta. Nii avastaski ta endalegi üllatuseks tugeva seose keeleala kõrguse ja ejektiivide esinemise vahel.    Everett ise oletab, et kõrgemates paikades, kus õhk on hõredam, ei pea nii palju pingutama, et õhku kõris kokku suruda. Nii on ka ejektiive lihtsam kuuldavale tuua.    Everett kirjutab uurimistööst ajakirjas PLOS ONE.    Vaata veel: Does altitude affect the way language is spoken? (PhysOrg) 
