Isetolmlevad taimed on hukule määratud
Toimetaja Piret Ehrenpreis  Paljud taimed on isetolmlevad. See tähendab, et viljade ja seemnete valmimiseks ei ole vaja eraldi emas- ega isastaimi. Ühelt poolt garanteerib selline mehhanism paljunemise, teisalt vähendab aga mitmekesisust ning suurendab kahjulike mutatsioonide tekke tõenäosust, vahendab Physorg.com.  Ajakirjas Nature Genetics avaldatud uuring näitas, et sellised halvad mutatsioonid on taimede genoomis olemas ning nende esinemissagedus kasvab kiiremini, kui seni arvati.   Rahvusvahelises uuringus, mida juhtis Stephen Wright Toronto ülikooli ökoloogia ja evolutsioonibioloogia osakonnast, järjendati punaka hiirekõrva (Capsella rubella) genoom. Selgus, et kahjulikud mutatsioonid kuhjusid liigis suhteliselt lühikese perioodi vältel. Teadlaste sõnul on isetolmlemine lühiajaliselt efektiivne, kuid pikemas plaanis viib väljasuremiseni.   Punakas hiirekõrv on võrdlemisi noor liik, mis on isetolmlemist harrastanud veidi vähem kui 200 000 aastat. Seepärast on see hea materjal, et uurida varaseid isetolmlemisega kaasnevaid mõjusid. Kui kõrvutada punakat hiirekõrva teiste risttolmlevate liikidega, mis on viinud punaka hiirekõrva sünnini, siis on isetolmlemise jäljed viimase genoomis juba märgatavad.   Kahjulikke mutatsioone tuleb teadlaste sõnul ikka ette. Põllumajanduskultuuridel võivad need vähendada saagikust, inimestel põhjustavad haigusi.   Seni on oletatud, et kahjulikud mutatsioonid võiks isetolmlevatel taimedel kuhjuda. Praguseni puudus aga suuremahuline geneetiliste andmete hulk, millega seda väidet tõestada. Praegu teadlaste käsutuses olevad andmed võimaldavad selgitada, miks on iidsed isetolmlevad taimed väga haruldased. Tuleb tõdeda, et see mehhanism on evolutsioonilises plaanis tupiktee, mis viib välja suremiseni.  Paljude tuntud isetolmlevate põllumajanduskultuuride puhul on seepärast äärmiselt oluline säilitada nende geneetiline mitmekesisus, et vältida saagikust vähendavate mutatsioonide teket. 
