N-ö vasakusilmalised sisalikud tulevad orineteerumisel paremini toime
     Toimetas Merle Must. Ainult vasaku silmaga nägevad sisalikud liikusid teadlaste katse kohaselt labürindis kiiremini ja täpsemini, mis võis anda neile ka ellujäämisel eelise parema silma abil orienteeruvate sisalike ees.  Itaalias asuva Parma ülikooli teadlased tegid katse 44 täiskasvanud muidu looduses elava sisaliku peal. Pooltele neist kleepisid nad ohutut paberliimi kasutades silmaklapi vasakule, pooltele paremale silmale. Siis panid uurijad sisalikud 20 minutiks labürinti ja jälgisid nende liigutusi, eriti seda, kuidas nad pöörasid paremale ja vasakule. Selgus, et loomad, kes liikusid keskkonnas vaid vasaku silma abil, liikusid kiiremini kui teised. See kehtis ka paremale pööramisel, kuigi nende parem silm oli kaetud.    Sisalike aju on lateraalne ehk jagatud kaheks poolkeraks, mille vahel on ära jagatud mõned funktsioonid. Nii on teada, et sisalikud kasutavad juba täisväärtusliku nägemise juures ruumi tajumiseks vasakut silma. Seega võib järeldada, et need sisalikud, kes kasutasid ka katses oma vasakut silma, tulid labürindi avastamisega kiiremini ja täpsemini toime. Lisaks tuli katsest välja see, et emased sisalikud, kellel oli vaba parem silm, peatusid ristteedel sageli ja olid otsustusvõimetud, kummas suunas pöörata.   Ka inimese aju on lateraalne ning suurem osa eelistab inimesi kasutada tegevuste jaoks pigem paremat kätt. Nagu ka inimestel, on sisalike nägemisnärvid ristatud, seega kontrollib parem ajupoolkera vasakut silma ja vastupiid. Seega, kui sisalikel tuleb vasakut silma kasutades orineteerumine paremini välja, on parem ajupoolkera keskendunud ruumitajule. Teadlaste sõnul võis sisaliku ajupoolkerade selline jaotus anda liigile mingil hetkel ellujäämiseelise, nagu on märgitud ka ajakirjas Behavioral Processes avaldatud uurimuses.     Vaata ka: Left-eyed Lizards  Looking at a predator with the left or right eye: Asymmetry of response in lizards  
