Keelelised võimed on arenenud juba enneaegsetel lastel
Toimetas Merle Must. Kuigi on teada, et imikud tunnevad oma ema hääle ära, polnud seni selge, milline osa keelelistest võimetest on arenenud geneetiliselt ja mida õpivad nad üsast ema häält kuulates. Uuringu tulemustest oli näha, et suurem osa keelelisi ühendusi on enneaegsetel samad, mis täiskasvanutel, nii on võimed kujunenud välja juba vara.  Prantsusmaa teadlased uurisid 12 beebit, kes olid sündinud kaks kuni kolm kuud enneaegsena. Sellel ajal aga on aju neuraalsed ühendused alles hakanud moodustama, mis tähendab, et imikute ajutegevus peegeldab aju algset organiseeritust, mitte õppimise teel moodustunud seoseid.  Teadlased panid laste peade ümber optilisi kujutisi tabavad lindid, kuvasid läbi laste kolju infrapunavalgust ning uurisid nii laste ajutegevust. See, kuidas aju valgust hajutab või omaks võtab, sõltub hapniku hulgast veres, mis on ajutegevuse aktiivsuse tunnuseks.  Imikud kuulasid mees- ja naishääli, mis laususid lihtsaid fraase, nagu “ga” või “ba”. Optilised kujutistest selgus, et enneaegsete laste ajud eristasid nii rääkija häält kui ka sarnaseid silpe. Neuroteadlane Fabrice Wallois Picardy Jules Verne ülikoolist väitis, et imikud kasutasid sama ajus leiduvat häälevõrgustikku, mida hiljem täiskasvanuna. Nii selgus uuringust, et need neuraalsed ühendused, mida kasutavad täiskasvanud keele töötlemisel, on ajus olemas juba lapse väga varajases arenguetapis.  Vaata ka:    Infants Are Born to Talk
