Hipokampuses tekib ajurakke terve elu vältel
 Rootsi neuroteadlased leiavad ajakirjas Cell ilmunud uurimuses 55 inimese õppimisega seostatavas ajuosas – hipokampuses – leidunud tuumekatsetuste käigus õhku paiskunud radioaktiivse süsiniku hulga põhjal, et selles tekib uusi ajurakke terve elu vältel.   Ajuteadlased on pikka aega teadnud, et neurogenees ehk närvirakkude juurdekasv on loomariigis laialt levinud. Erinevates uurimustes on leitud, et näiteks hiirte ajus küündib moodustuvate rakkude arv päevas üheksa tuhandeni. Inimeste puhul oli aga neurogeneesi kohta tõestusmaterjali kogumine raskem, mis viis pikalt püsinud dogmani, et inimeste ajus tekib uusi ajurakke pärast esimesi eluaastaid vaid äärmiselt piiratud hulgal.   Üks ainsatest vastupidist tõestavatest uurimustest avaldati 1998. aastal Rootsis asuva Sahlgrenska ülikooli teadlaste poolt. Töös esitlesid nad patsientide ajude lahkamistulemusi, kes olid eelnevalt nõustunud, et nende ajusse tavaliselt vähirakkude jagunemise tähistamiseks kasutatavat kemikaali süstitaks. Analüüs näitas, et neurogenees toimus täiskasvanueas vähemalt hipokampuses, mida seostatakse tihedalt mälu ja õppimisega. Hiljem aga leiti, et kasutatud ühend on mürgine, mis korduskatsed peatas. Debati lõpplahendus jäi ootele.   Inimeste neurogenees tekitas üha rohkem kahtlusi. Järgnevatel aastatel leiti, et uued neuronid moodustavad neokorteksi ja haistesibula kõikide neuronite hulgast alla 1%. Uus, Karolinska Instituudi neuroteadlaste töö võtab appi ebatraditsioonilise meetodi, mille lihvimiseks ja täiustamiseks kulus neil rohkem kui kümme aastat. Aastatel 1945-1963 oli tuumarelvade katsetamine välitingimustes alles täies hoos, mille tulemusena kasvas atmosfääris radiosüsiniku hulk eelnevaga võrreldes kahekordseks.   Rakkude DNA's leiduva radiosüsiniku hulk on otseses vastavuses atmosfääris leiduva isotoobi hulgaga nende moodustumise ajal, misläbi on võimalik rakkude vanust üpris täpselt määrata. Karolinska teadlased eraldasid DNA 120 inimese hipokampuse rakkudest. Analüüs näitas, et selle osades neuronites oli radiosüsiniku hulk märgatavalt väiksem kui teistes.  Järelduvalt pidi osa rakke moodustuma pärast 1963. aastat. Süsiniku isotoopide suhtel põhineva matemaatilise mudeli kohaselt asendatakse hipokampuses regulaarselt kolmandik neuronitest, päevas keskmiselt 700. Lähem uurimine näitas aga lisaks, et uued neuronid moodustuvad vaid kindlas hipokampuse alamosas – sakilises ajukurrus.   Tulemused kinnitavad mitmete teiste viimastel aastatel närilistega tehtud katsete tulemusi. Samuti on see kooskõlas tähelepanekutega, et vananedes kahaneb küll hipokampuse neuronite koguhulk, ent sakilises ajukurrus näivad muutused olevat tunduvalt aeglasemad. Ajuosa seostatakse episoodiliste mälestuste ja uute keskkondade uurimisega.    Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Cell . Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
