Miks ei soovi inimesed trenni teha?
Toimetas Merle Must.  Inimesel pole evolutsiooniliselt treenimissoovi välja arenenud, kuid tänapäevases maailmas tuleb õppida oma loomuse vastu ja oma tervise huvides käituma ehk piisavalt liikuma, väidab Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog David Lieberman ajakirjas NewScientist.        Lieberman on pühendunud inimese liikumise, eriti vastupidavustreeningu uurimisele ning on isegi pikamaajooksja. Ta on käsitlenud nii seda, miks on inimene jooksma hakanud, kui ka seda, mis võimaldab tal seda üldse teha.      Lieberman selgitab, et inimkeha on pikkade distantside läbimiseks mitmel viisil kohanenud. Kuna inimese varbad on lühikesed, siis vajab ta keha stabiliseerimiseks ja põrutuste vältimiseks vähem energiat. Achilleuse kõõluses on ka jõuvarusid, mida jooksmise ajal sobivas koguses vabastada. Samuti on oluline keha tasakaalus hoidmine: keha tagumise osa puhul vastutab selle eest suur tuharalihas. Vähem tähtis pole ka võime hoida pead joostes stabiilsena.      Teadlane toob välja, et kuna inimene suudab joosta suurel kiirusel pikki distantse, siis oli tal sellega eelis jahipidamisel. See aeg, kui igapäevane füüsiline aktiivsus oli vältimatu, polnud aga ammu. Niisiis on evolutsioonilisest aspektist pigem patoloogiline ja ebanormaalne see, et inimene end regulaarselt piisava koormusega ei liiguta.      Arengubioloogiliselt pole aga põhjust, miks inimesele peaks treenimine meeldima, märgib Lieberman. Pika vahemaa läbimine oli vajalik ellujäämiseks ning polnudki võimalust mitte treenida. Samuti pidid inimesed oma energiat säästma, sest kui küttidel ja korilaste päevamenüü koosnes vahel toidust, mis andis vaid 2200 kilokalorit, siis ei saanud nad endale lisapingutust lubada.      Nii on teadlase sõnul ka täiesti normaalne ja evolutsiooniline instikt see, et inimene soovib valida trepi asemel eskalaatori ning porgandi asemel isuäratava koositüki. Alles nüüd on see harjumus muutunud kahjulikuks.      Lieberman tõdeb, et on keeruline leida haigust, mida ei mõjuta füüsiline aktiivsus. Juba südame-veresoonkonna tervena hoidmiseks on vaja pidevalt liikuda: treening võib vähendada südamehaigusesse jäämise tõenäosust vähemalt poole võrra. Uuringud on näidanud, et regulaarne füüsiline koormus aitab ennetada ka vähkkasvajat. Samuti on see kasulik vaimsele tervisele ja leevendab näiteks depressiooni ja ärevust.      Inimesed peavad mõistma vähese liikumisega kaasnevaid probleeme, rõhutab Lieberman. Tema sõnul tuleb nende lahendamiseks käituda enda ja rahva huvides, mitte lähtuda instinktidest. Teadlane lisab, et inimorganismil on ka kohastumusi, mis soodustavad treeningut. Neist enim tuntud on n-ö jooksja heaolu kõrghetk – treenides mingil ajal tekkiv punkt, mil taju ja tähelepanu on eriti erksad.    
