Ka neandertallastel olid kasvajad
     Toimetas Merle Must.  Kuigi neandertallased sõid puhast toitu ja elasid tööstuskemikaalidest vabas keskkonnas, leidsid teadlased rohkem kui 120 000 aastat vanalt inimese eellase ribilt kasvaja jälje, mis on ka vanimaks tõendiks kasvajast.   Osa täiskasvanud neandertallase mehe vasakust ribist leiti umbes 1899.–1905. aastal Krapinast, Põhja-Horvaatiast. See vajus unustusehõlma 1999. aastani, kui leid avastatud luude nimekirjas ära märgiti. Lähiajal hakkasid Kansase ülikooli antropoloogid David Frayeri eestvedamisel Krapinast leitud luude patoloogiaid uurima.   Selgus, et see luu polnud harilik, vaid selle sisemus oli tühi. Teadlased uurisid ribi röntgen- ja kompuutertomograafiaga ja selgitasid välja, et tühimik vastas fibrodüsplaasia ehk luu teatud arenguhäire tõttu arenenud kasvajale. Praegu on need ühed levinumad ribides esinevad kasvajad.  Senini olid teadlased tuvastanud 4000 aasta taguse kasvaja, nii viitab leid vanimale kasvajale.  Kuna skeletist oli teadlastele kättesaadav vaid üks luu, polnud võimalik välja selgitada, kas sellel neandertallasel oli teisi haigusi või kasvajaid mujal kehas, on nad kirjutanud ajakirjas PLOS ONE. Ka ei saa laiendada uurimuse tulemusi tervele neandertallaste populatsioonile. Siiski tähendab uurimus teadlaste sõnul seda, et vähemalt ühel eelajaloolisel inimesel oli kasvaja, mis on levinud ka tänapäeval. Leid on huvitav ka seetõttu, et kasvajad esinevad eelkõige vanemaealistel inimestel, kuid neandertallaste eluiga oli tänapäeva inimestest oluliselt lühem.    Vaata ka: The Neanderthal With the World’s Oldest Tumor  Neandertals Got Tumors, Too 
