Plasmaskalpellid võivad muuta lõikusi täpsemaks ja ohutumaks
     Toimetas Merle Must Teadlased uurivad, kuidas rakendada plasmat ehk ioniseeritud gaasi, mis leidub näiteks tähtedes, et inimesi paremini veretu kirurgia abil ravida.   Plasma on üks neljast aine olekust lisaks tahkele, vedelale ja gaasilisele. Kirurgid on plasmasädemeid kasutanud 20. sajandi algusest selleks, et hävitada tüükaid ja teisi pahaloomulisi kudesid. Tööstuslike plasmalõikuritega on aga 1960ndatest tükeldatud metalli. Teadlased on seega hakanud uurima, kuidas saaks sarnaselt lõigata ka kudesid.  Plasmalõikur töötab põhimõttel, et rõhu all olev gaas, näiteks argoon, suunatakse läbi kitsa kanali, kus see saab elektrilaengu, ja muutub plasmateraks, mis liigub kiirusega üle 2400 km/h.  Kirurgilistes plasmalõikurites kasutatakse harilikult pigem külma plasmat, mis avaldab ümbritsevatele kudedele umbes kehatemperatuuri laadset soojust, kuid on piisav, et söövitada kudet otsesel kokkupuutel. Ühe esimese plasmaskalpelli looja Jerome Canaday sõnul on plasmalõikur täpsem kui skalpellitera. Kui skalpellilõige on umbes 0,4–0,8 mm, siis plasmalõikuri oma 0,1–0,2 mm.  Plasmal on aga teisigi kasulikke raviomadusi. Näiteks laeb see õhus liikuvad neutraalsed hapniku- ja lämmastikumolekulid elektriliselt, misjärel need muutuvad osooniks, lämmastikoksiidiks ja teisteks reaktiivseteks ühenditeks. Need aga suudavad hävitada baktereid ja vähirakke.   George Washingtoni nimelise nanotehnoloogiainstituudi teaduritel on edasises arendustöös kavas kontrollida enam plasma laadimiseks kasutatud elektrilaenute sagedust, pinget ja signaali. Nii võib muuta plasmalõikusi täpsemaks ja kasutada rohkem ka plasma antibakteriaalseid ja vähivastaseid omadusi.  Vaata ka: “Plasma Scalpels” May Make Surgery More Precise and Less Bloody 
