Linnaelu muudab lindude bioloogilist kella
     Toimetas Merle Must  Võrreldes oma looduses elavate liigikaaslastega, on linnalinnud kauem aktiivsed, sest müratase ja teistsugune valgus on muutnud nende bioloogilist kella. Varem on teadlased väitnud, et linnas elavad laululinnud on kohanemas öisema elustiiliga. See tulemus suunasid Max Plancki ornitoloogiainstituudi ökoloogi Davide Dominioni uurima, kas lindude aktiivsuse muutumine on vaid käitumuslik reaktsioon või põhjustatud bioloogilise kella nihkumisest. Selleks varustasid teadlased nii Münchenis kui ka seal lähedal asuvas metsas elavad musträstad raadiosaatjatega. Aparaatide abil jälgisid nad lindude aktiivsust kolme nädala vältel ja leidsid, et kui looduses pesitsevad linnud olid aktiivsed alates koidikust, siis linnalinnud keskmiselt 29 minutit varem ning olid ka õhtul kuus minutit kauem üleval. Selleks, et selgitada välja, kas erinevus on tingitud psühholoogilistest muutustest, asetasid teadlased mõlemas keskkonnas elavad linnud valgus- ja häälekindlasse suletud ruumi. Sinna suunatikümne päeva jooksul pidevalt tuhmi valgust, seega ei saanud linnud aru, milline osa päevast parasjagu käsil on. Samal ajal jälgisid uurijad nende aktiivsust. Teadlased leidsid, et linnalindudel on kiirem bioloogiline kell kui looduses elajatel, nimelt kulus neil suletud ruumis 24 tunni pikkuse aktiivsustsükli läbimiseks keskmiselt 50 minutit vähem kui metsalindudel. Koidiku ja videvikuta nõrgenesid linnalindude käitumuslikud rütmid kiiresti ning nende aktiivsus- ja puhkeperioodid muutusid ebaregulaarsemaks kui metsalindudel. Davide Dominioni sõnul võib ebakindel bioloogiline kell tuua musträstastele kasu, kuna nad suudavad siis paremini muutliku linnakeskkonnaga toime tulla. Samas aga võib bioloogilise kella teisenemine lindude tervist kahjustada, kuna nad ei saa päeval tukastada või öösel sügavamalt magada. Unevaegus võib aga kahjustada nende vaimseid võimeid või lühendada eluiga. Kanadas asuva Windsori ülikooli teadlane Daniel Mennill toob välja, et sooviks ka teada, mis juhtub loodusesse viidud linnalindude organismiga ja vastupidi. Nii saaks välja selgitada, kas tiivuliste bioloogiline kell on muutunud eluks ajaks ja jäädavalt. Edaspidi soovivad teadlased aga välja selgitada, kas linnas elavate inimeste ööpäevane rütm on samuti muutunud.   Uurimusega saab lähemalt tutvuda ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.  Vaata ka: City life turns blackbirds into early birds 
