Mikroskoop annab aimu muutuvatest sidemetest
 Rahvusvahelisel töörühmal on õnnestunud pildistada molekulide üksikute aatomite keemilise reaktsiooni käigus ümberpaiknemist. Ülesvõtted näitavad, et keemilised sidemed on õpiku illustratsioonidega visuaalselt pea identsed.   Atomaarse maailma silmaga nähtavaks muutmisel on viimastel aastatel suurte hüpetega edasi liigutud. Alles paar nädalat tagasi suutsid füüsikud esimest korda otseselt visualiseerida vesiniku aatomi elektronide orbitaale. Eelmise aasta keskel esitlesid Saksa teadlased meetodit molekulide keemiliste sidemete eristamiseks. Ülesvõtete lahutusvõime küündis seejuures 0,03 angstromini. Võrdluseks on vesiniku aatomi läbimõõt üks angstrom.   Uues töös otsis Felix Ficheri töörühm algselt võimalusi grafeenist, kärjekujuliselt pakitud süsiniku aatomitest koosnevate struktuuridest ülesvõtete tegemiseks. Erineva asetuse läbi võivad ilmneda mitmed ebaharilikud kvantefektid, mida saaks ära kasutada erinevates elektroonikaseadmetes. Tavaliselt hõlmab see suurematest ja hõlpsamini valmistavatest kahemõõtmelistest grafeenilehtedest soovitud kujundite välja lõikamist. Fischer üritab aga huvitavate konfiguratsioonini jõuda üksikuid molekule mõjutades. Ent enne lõpptulemuse pildistamist pole võimalik ennustusi kinnitada.   Materjaliteadlane otsustas aatomjõudmikroskoopia kasuks. Sakslastelt laenatud lähenemisviisi abiks võttes suutis ta esmalt koos Michael Crommiga jahutada pind, kus reaktsiooni läbi viidi, nelja kraadini Kelvini järgi. Madal temperatuur vähendab aatomite võnkumist ja parandab sellega kaasnevalt pildi lahutusvõimet. Seejärel aatomjõudmikroskoopi abiks võttes suutsid nad visualiseerida reaktsiooni algproduktiks olevate kuusnurgakujulistest üksikosadest koosnevate molekulide täpse ehituse.   Ühe aatomi paksuse mikroskoobinõela otsa vingugaasi molekuli kinnitamisel on selle elektrilise tõukejõu mõjul muutuva orientatsiooni põhjal saada aimu isegi üksikutest keemilistest sidemetest.   Viimaks kuumutasid nad molekule piisavalt, et need omavahel reageerima hakkaksid. Pärast nende jahutamist reaktsiooni lõppprodukte taas aatomjõudmikroskoobiga vaadeldes leidsid nad, et enamik saadustest ei vastanud nende ootustele. Ette ennustatud molekulid moodustasid neist vaid ühe protsendi. Tõdemus rõhutab, et grafeeni sääraselt valmistamisel on teadlastel veel palju õppida.    Ent sellest hoolimata annavad tulemused samas taas mõista, et aatomjõudmikroskoopia abil on võimalik keemiliste sidemete moodustumise kohta rikkalikult informatsiooni hankida.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
