Geenide avaldumine mõjutab preeria-uruhiirte armuelu
Toimetas Merle Must Armastus võib tõesti ajutegevust mõjutada – teadlased selgitasid välja, et paaritumine põhjustab preeria-uruhiirte kromosoomides keemilisi muutusi, mis omakorda mõjutavad seksuaalkäitumist reguleerivate geenide avaldumist. Sarnaseid muutusi saab esile kutsuda ka hiirte ajju kindlaid aineid manustades.    Uuringu läbi viinud Florida State University teadlaste sõnul on see esimene juhtum, kus paaritumine on geenide avaldumist mõjutanud. Siiski on preeria-uruhiired neuroteadlaste ja endokrinoloogide huviorbiidis olnud juba ammu, kuna nad moodustavad eluaegseid monogaamseid paarisuhteid. Hiired jagavad vanemarolle ja ehitavad koos võrdse tööjaotusega pesa, seega on nad heaks mudeliks, et aru saada monogaamiast ja inimeste paaritumisest.    Varasemad uuringud on näidanud, et virgatsained oksütotsiin ja vasopressiin mängivad paarisuhte loomisel ja selle reguleerimisel tähtsat rolli. Monogaamsetel preeria-uruhiirtel on rohkem nende virgatsainete retseptoreid kui neil hiirtel, kes pole veel paljunenud. Kui muidu mittemonogaamsetele kaljumäestiku uruhiirtele manustati oksütotsiini ja vasopressiini, siis hakkasid nad käituma nagu preeria-uruhiired.    Kuna hiirte neurobioloogia muutmisel oli oluline osa ka käitumisel, siis kahtlustasid teadlased epigeneetiliste faktorite mõju. Nende näol pole tegemist geenijärjestuse enese muutustega, vaid sellega, et keemilised muutused kromosoomides või ka teatud valgud mõjutavad seda, kuidas geene transkribeeritakse või alla surutakse.    Teadlased vaatlesid epigeneetiliste faktorite mõju monogaamsele käitumisele selliste preeria-uruhiirte peal, kes olid olnud koos kuus tundi, kuid mitte paaritunud. Uurijad süstisid hiirte ajju ravimeid, mis pärssisid geenide ekspressiooni. Selgus, et vasopressiini ja oksütotsiini retseptorite geenid olid transkribeeritud, seega oli loomade ajus nende retseptoreid siiski palju, nagu ka hiirtel, kellele polnud ravimeid antud, kuid kes olid paljunenud. Kuna sarnane tulemus saavutati paarisuhte ja geenide mõjutamisega, siis võib väita, et nende vahel on seos.    Neuroteadlane Kabbaj selgitab, et paaritumine aktiveerib selle partnerivalikuga tegeleva ajupiirkonna, kuid seda võib mõjutada ka selles uuringus kasutatud ravimiga. Lisaks on oma mõju ka keskkonnal ehk kuuel kooselatud tunnil.     Kabbaj sõnul võiks uurimuse abil saada aru ka sellest, milline on epigeneetiliste faktorite mõju inimeste sotsiaalsele käitumisele, nii monogaamiale ja paarisuhetele, aga ka autismile ja skisofreeniale.    Uuring on avaldatud ajakirjas Nature Neuroscience.       Vaata ka:     Gene switches make prairie voles fall in love            
