Inimlaste toitumisharjumused muutusid 3,4 miljonit aastat tagasi
 Rohkem kui saja inimlase hamba analüüs näitab, et iidsete inimlaste toitumisharjumused hakkasid muutuma 3,5 miljonit aastat tagasi, mil lisaks puulehtedele ja -viljadele hakati üha rohkem toiduks tarvitama ka rohtu, turdtaimu ja tarnu ning ehk ka nendest toituvaid putukaid, sillutades omakorda teed menüüsse ka liha lisamisele.   Inimeste kaugete esivanemate toitumisharjumused sarnanesid šimpansitele ja gorilladele. Toitumine on aga üks tähtsamaid evolutsiooni kujundavaid tegureid, mõjutades nii organismi füsioloogiat kui ka käitumist. Seeläbi annavad muutused menüüs aimu liigi üldisest arengust. Lisaks hammaste kulumise ja kuju uurimisele on võimalik nende kindlaks tegemiseks kasutada ka nendes leiduvate süsiniku teisendite suhet. Erinevad taimeliigid kasutavad fotosünteesiks kergelt erinevaid meetodeid, mille alusel saab neid jagada kolme erinevasse klassi. Nii seovad C4- ja CAM-tüüpi taimed süsinik-13 isotoopi C-3 tüüpi taimedest rohkem.   Neist esimesed vastavad tarnadele, sukulentidele ja rohttaimedele, mil C3-tüüpi taimed kuuluvad valdavalt põõsaste ja puude hulka. Osa taimedes leiduvast süsinikust kasutatakse ära ka neid söövate organismide kudede nagu hammaste emaili ehitusel. Rahvusvahelised töörühmad leiavad nüüd neljas uurimuses, et nihe C3-tüübi taimedel põhinevalt dieedilt C4- ja CAM-tüüpi taimedele toimus 3,4 miljonit aastat tagasi. Kuigi meetod ei võimalda kindlaks teha, kas inimlased sõid ka neist toituvaid organisme, vihjab see siiski uue ökoloogilise niši hõivamise algusele.   See omakorda oli peamiseks teguriks, mis viis kiirenenud mitmekesistumiseni. Enamik inimahve jätkasid elu metsastunud aladel, mil inimeste esivanemad hakkasid hõivama avatuma maastikuga savanne. Muutuse tulemusena moodustasid Australopithecus afarensis'e toidulaual C4/CAM-tüüpi taimed keskmiselt 22%, ekstreemsematel juhtudel kuni 69%. Samas jääb mõistatuseks, miks samas keskkonnas elanud Australopithecus anamensis'e toitumisharjumustes sääraseid muutusi ei toimunud. Umbes 700 tuhat aastat hiljem oli nende osakaal kasvanud Australopithecus africanus'e toidulaual keskmiselt 50%'ni.   Ligikaudu 1,7-2 miljonit aastat tagasi elanud varajaste inimeste toidulaual oli C4/CAM-taimede hulk vähenenud 35%'ni. Samas tasub märkida, et Homo-perekonna sugulane Paranthropus boisei oli spetsialiseerunud pea täielikult rohttaimedele – nende osakaal oli tõusnud keskmiselt 75%'ni. Viimane kinnitab veendumust, et 1,2 miljonit aastat tagasi väljasurnud hammaste kuju tõttu pähklipurustajaks kutsutud liik oli äärmiselt tõenäoliselt taimetoitlane.   Seega selgitavad uurimused vähemalt osaliselt, kuidas paar miljonit aastat tagasi sai korraga eksisteerida niivõrd palju suuri inimahvi liike. Kuna konkurents samade toiduallikate pärast oli pea olematu, oli ka olelusvõitlus märgatavalt pehmema loomuga.   Töörühmade uurimused ilmusid Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. (1,2,3,4)  Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
