Kiudpilved tekivad tolmu ja metallipuru ümber
 Priit Ennet Kaunid ja õhulised kiudpilved tekivad tegelikult tolmu ja metalli ümber. Nii väidavad ajakirjas Science Daniel Cziczo Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid, kes uurisid lennuki pardalt, kuidas kiudpilved Põhja-Ameerika ja ümberkaudsete ookeanide kohale tekivad.    Igasugused pilved tekivad siis, kui õhutemperatuur on piisavalt madal, et veeaur võiks kondenseeruda kas vedelateks piiskadeks või tahketeks jääkristallideks, sõltuvalt kõrgusest. Kondenseerumist soodustavad väikesed hõljuvad osakesed, olgu siis tolm või bakterid või muu. Madalate pilvede, näiteks rünk- ja kihtpilvede teket tuntakse juba päris hästi, aga kõrgete kiudpilvede moodustumise käiku on seni vähem uuritud.    Cziczo ja ta kolleegid võtsid asja käsile ja teatavad nüüd, et kiudpilved on selle koha pealt, milliste osakeste ümber tekkima hakata, üsna valivad. Suhteliselt hästi paistab neile kõlbavat mineraalne tolm, mis võib olla üles tõusnud näiteks kõrbealadelt, ja sobivad ka pisikesed metalliterakesed, näiteks plii-, tsingi-, tina-, vase- või hõbedapuru.    Neid kahte tüüpi osakesi, mineraaltolmu ja metallipuru, on kiudpilvede tekkekõrgustes üsna vähe, umbes üks protsent kõigist tahkematest osakestest ehk aerosoolidest, aga nende osakeste seas, mille ümber kiudpilvekristallid kondenseeruvad, on seda tüüpi osakeste osakaal tervelt 61 protsenti. Õhus palju rohkearvulisemalt esindatud sulfaadi- ja tahmaosakeste külge kondenseerub kiudpilve-jääterakesi aga suhteliselt vähe.    Kiudpilvede teket on kasulik lähemalt tunda, sest kiudpilved mõjutavad üsna tugevalt kliima soojenemist või jahenemist.    Vaata veel: Feathery cirrus clouds have a cold metallic heart (New Scientist) 
