Lapsed õpivad rääkima nagu linnud laulma
     Toimetas Merle Must. Kui varem arvati, et lindudel on kaasasündinud võime laulma õppides silpe järjestada, siis ajakirjas Nature ilmunud uurimuse kohaselt omandavad nad lauluoskuse sarnaselt imikutele, kes õpivad silpide hääldamist järk-järgult.   Inimkeel ja linnulaul on mõlemad üles ehitatud võimele hääleelemente ümber järjestada. Lapsed õpivad lalisema enne kui rääkima, esmalt korrates ühesuguseid silpe, näiteks ba-ba-ba, hiljem sidudes erinevaid silpe kokku, moodustades ühendeid, nagu ba-da-goo. Senini arvati, et lindudel on loomupärane võime laulma õppides erinevaid silpe kiiresti järjestada. Selgus aga, et nad saavad laulmise selgeks nagu lapsed rääkimise.  Silpide järjestamise võime arengust aga teatakse üsna vähe, seega uurisid teadlased võrdlevalt kolme liiki. Nad alustasid sellega, et treenisid sebraamadiine (Taeniopygia guttata) laulma laulu, milles oli kolme silbi (A, B, C) järjekord ABC-ABC. Siis õpetasid nad lindudele teist laulu, kus samad silbid olid järjekorras ACB-ACB.   Kaheksa lindu 17st suutis selgeks saada teise laulu, kuid mitte hoobilt, vaid silbipaari haaval, õppides näiteks esmalt ülemineku Alt Cle, seejärel Clt Ble ja lõpuks Blt Ale. Ka ei omandanud nad laulu üleöö, nagu võiks arvata kaasasündinud järjestamisvõime teooria kohaselt. Keskeltläbi said nad esimese paari selgeks kümne, teise nelja ja kolmanda kahe päevaga.  Sarnaseid õppimismustreid avastasid teadlased ka treenimata pungal-amadiine uurides. Näiteks on mõned silbid selle linnu laulus ümberpööratavad – mõnikord tuleb silp A enne B-d ja vastupidi. Jällegi peaks noored linnud kaasasündinud järjestamisvõime teooria järgi saama mõlemad järjekorrad samal ajal selgeks, kuid nad omandasid need keskmiselt 18-päevase vahega.  Samuti uurisid teadlased üheksa imiku hääle salvestusi. Nende üllatuseks selgus, et lapsedki järgivad lindudega sarnast õppimismustrit: lalin ei arenenud sama silbi kordamisest erinevate silpide rittaseadmiseni kiiresti, vaid järk-järgult, 20–30 nädala jooksul.  Stanfordi ülikooli teadlase Michael Franki sõnul saab selle uurimusega küll kinnitust samm-sammuline õppimisüleminek laululindude puhul, kuid samade järelduste üldistamiseks imikutele oleks kindlasti vaja hüpoteesi nende peal katseliselt uurida. Cornelli ülikooli psühholoogiateadlane Michael Goldstein seab aga kahtluse alla selle, kas amadiinide õppimismustreid saab teistele liikidele üldistada. Teda paneb kahtlema see, et uurimuses kasutati väikest valimit. Samuti pole teadlase sõnul olemas seda üht ja õiget linnulaulu.    Vaata ka:  Babies learn to babble like birds learn to sing 
