Süsihappegaas paneb Maa rohetama
Priit Ennet Satelliitide  pealt viimastel aastakümnetel Maad vaadates on tähele pandud, et  rohelust on justkui juurde tulnud. On arvatud, et nähtuse põhjustab  süsihappegaasi hulga suurenemine atmosfääris. Nüüd kinnitab Austraalia  teadlaste uurimistöö, et sel arvamusel on tõepõhja. Randall  Donohue teadusasutusest CSIRO ja ta kolleegid lõid matemaatilise  mudeli, mis arvutab, kuidas süsihappegaas võib taimeväetisena toimida.  Mudeli arvutustulemusi satelliitvaatluste tulemustega võrreldes selgus,  et need kahed tulemused klapivad omavahel hästi. Seejuures püüdsid  teadlased maha arvata teiste tegurite nagu sademehulga, õhutemperatuuri,  valgusrežiimi ja maaviljeluse mõju. Mudel  näitas, et kui süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõuseb 14  protsenti, nagu see viimase 30 aastaga arvatakse ka tõusnud olevat, siis  suureneb rohelus vaatluse all olnud aladel Põhja-Ameerikas,  Austraalias, Lähis-Idas ja Aafrikas 15 protsenti. Satelliititvaatluste  põhjal saadi roheluse kasvuks 11 protsenti, mis laias laastus on  enam-vähem üsna sama. Donohue ja kolleegid saavad ajakirjas Geophysical Research Letters niisiis tõdeda, et hüpotees, mida nad kontrollisid, sai tugevat  toetust. Paistab, et süsihappegaas tõepoolest kasvatab vaadeldud  piirkondades rohelust. Vaata veel: Elevated Carbon Dioxide Making Arid Regions Greener (Science Daily)
