Uus fossiil tekitab lindude põlvnemise osas küsimusi
 Hiina kirdeosast leitud 160 miljoni aasta vanuse fossiili analüüs näitab, et tegu võib olla vanima teadaoleva linnuga. Seni tiitlit hoidnud ürglind on kümne miljoni aasta võrra noorem, sundides ümber hindama ka teiste varajaste lindude ja sulgedega dinosauruste põlvnemist.   Viimase kahe kümnendi vältel on Hiinast, peamiselt Liaoningi provintsist leitud kümneid sulgedega dinosaurusi. Kuigi kasvav fossiilide hulk on järjest kinnitanud juba alates 1860. aastast ürglinnu toel populaarsust kogunud teooriat, et moodsad linnud põlvnevad saurustest, on see samal ajal täpses sugupuus sundinud aasta-aastalt tegema olulisi muudatusi. Näiteks üle-eelmisel aastal leitud skeleti analüüs viis ürglinnu ajutiselt lindude hulgast väljaarvamiseni, ainult selleks, et ta teist tüüpi analüüsimeetodite mõjul taas klaadi ennistada.   Selle aasta jaanuaris Pascal Godefroiti poolt avaldatud uut dinosaurust, Eosinopteryx'i käsitlev uurimus seadis ümberkorralduse taas kahtluse alla. Ent sama autori veelgi uuem, võrdlemisi hästi säilinud senitundmatu Aurornis xui'ks nimetatud linnu skeleti fülogeneetiline analüüs taastab ürglinnu koha. Samas leiab Godefroit, et Aurornis on viimasest kümne miljoni aasta võrra vanem. Seejuures märgib ta, et avastatud liik oli erinevalt ürglinnust lennuvõimetu, ent suutis puult-puule liuelda. Linnu pikkus oli umbes pool meetrit ja tal olid teravad väikesed hambad.   Tehtud kohandus põhineb 101 dinosauruse- ja varajase linnuliigi tuhande erineva morfoloogilise tunnuse analüüsil ning selle alusel sugupuu koostamisel. Tegu on seega ühe laiahaardelisema ilmunud tööga. Samas toob analüüs kaasa ka mitme teise dinosauruseliigi ümberpaiknemise, mis tekitab paleontoloogide hulgas tõenäoliselt järjekordse debati.   Lisaks ei ole kõik kogukonnas veendunud, et Aurornis'e näol on tegu linnuga. Fossiili esijäsemed on lühemad kui tõeliste lindude puhul ja selle saba meenutab reptiili oma. Osa paleontolooge ei välista, et tegu võib olla mõne teise juba teadaoleva liigi nooremas arengustaadiumis oleva isendiga. Ühes on aga kõik kindlad – tõestusmaterjal, et dinosaurused on lindude esivanemad, pole kunagi kindlam olnud.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
