Kuidas kilpkonn kilbi sai
 Priit Ennet Kilpkonnad on kõigi väliskoorikuga loomade seas ainulaadsed selle poolest, et nende välisskelett, kilp, on tekkinud siseskeleti luudest, selgroolülidest ja roietest, mis on muutunud laiaks ja lamedaks kehakatteks. Teistel loomadel on säherdused pindmised tugielundid tekkinudki juba pinnapealselt, näiteks luustunud soomustest.    Teadlased teavad kilpkonna erilist ehitust juba ammu, aga kuidas täpselt see evolutsioonis välja on kujunenud, on seni jäänud segaseks. Nüüd on seda segadust vähem ja selgust rohkem, sest teadlased kirjeldavad ajakirjas Current Biology Lõuna-Aafrikast leitud roomaja, kilpkonnade arvatava eellase, eunotosauruse kivistist.    Tyler Lyson Ameerika Ühendriikide Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid avastasid, et eunotosaurusel on üheksa roiet juba laienenud ja nende vahel ei ole lihaseid, nii nagu tänapäeva kilpkonnadelgi. Aga muid kilpkonnadele ainuomaseid jooni eunotosaurusel ei ole. Eunotosauruse fossiil on seega tähtis leid, sest täidab tühimikku meie teadmises kilpkonna kilbi tekkeloo alguse kohta.    Umbes viie aasta eest sai täidet tekkeloo veidi hilisem järk, kui Hiinas tuli päevavalgele Odontochelys semitestacea, roomaja, kelle kõhu alla oli juba täielik kilp moodustunud, aga seljakilp ei olnud veel päris välja arenenud. See hiina kilpkonnaeellane elas umbes 215 miljoni aasta eest, nüüd Aafrikast avastatu veel 40 miljonit aastat varem.    Vaata veel: How Turtles Got Their Shells (Discovery) 
