Rott peab pea kohal toimuvat alati silmas
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Max Plancki instituudi teadlased kasutasid pisikesi ülikiireid kaameraid ja käitumist jälgivaid andureid ning tuvastasid, et rotid võivad liigutada oma silmi vastassuundades nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Seda kõike ringi jooksmise ajal. Analüüs näitas, et loomakese kummagi silmaga nähtust ei moodustu üks kompaktne pilt, nagu näiteks inimese puhul. Samas on neil osalt vaateväljas pidevalt see, mis toimub pea kohal, vahendab Physorg.com  Roti silmad paiknevad pea külgedel. See annab neile juba iseenesest väga laia vaatevälja, et võimalikku vaenlast õigel ajal märgata. Tema silmade liikumise jälgimiseks kinnitati roti pähe kõigest grammine kaamera, mis jälgis looma silma kiiret liikumist. Samuti jälgiti pea asendit ja liikumissuunda, et rekonstrueerida igal ajahetkel roti täpne vaateväli.  Selgus, et kuigi rotid analüüsivad visuaalset infot samu kanaleid pidi, mis teisedki imetajad, liiguvad nende silmad sootuks teisiti. Inimese silmad liiguvad alati koos ja jälgivad sama objekti. Roti puhul liiguvad nad tavaliselt aga vastassuundades.  Roti silmade liikumine sõltub pea asendist. Testist selgus, et kui roti pea osutas alla, siis liikusid silmad ninast eemale tagumisse nurka. Kui rott tõstis pea üles, liikusid silmad ninajuurele kokku. Kui pead kallutati ühele küljele, siis maale lähemale kaldunud küljele jääv silm vaatas üles ja ülemisel küljel olev silm suunas end alla.  Inimese puhul peab vaateväljas olev objekt asuma silmade suhtes mõttelise sirge otsas, muidu ei suuda pilk vaadeldavat objekti fikseerida. Juba väiksem kui kraadine kõrvalekalle vaatväljas tingib topeltkujutise tekke. Rottidel varieerub vaatejoon vasaku ja parema silma vahel 40 kraadi horisontaalses mõõtmes ja 60 kraadi vertikaalses suunas. See tähendab aga, et hoolimata energilisele pealiigutusele, liiguvad silmad alati nii, et mõlema silma vaateväljas on ka pea kohal olev ruum. Nii pingsa tähelepanu all pole ükski teine roti vaatevälja osa.   Pea kohal toimuva pidev vaateväljas hoidmine on teadlaste hinnangul rotil elutähtis kohastumus, sest suur osa vaenlastest ründab teda lennult.  
