Bioloogid avaldasid uute liikide edetabeli
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Arizona osariigi ülikooli liikide uurimise rahvusvahelise instituudi bioloogid on rahvusvahelise komitee abiga valinud kuuendat aastat järjest eelmisel aastal nime saanud ja teaduslikult kirjeldatud 140 nominendi seast kümme eriliselt esiletõstmist väärivat liiki, mis moodustavad igal aastal keskmiselt 18 tuhandest kirjeldatud liigist vaid murdosa.   Hinnanguliselt elab maailmas enamik mikroobidest kõrvale jättes 10-12 miljonit liiki. Seni on aga nendest kirjeldatud vaid umbes kahte miljonit. Hoolimata igal aastal avastatavatest tuhandetest uutest liikidest ei suuda jõupingutused siiski väljasuremislainega sammu pidada. Seeläbi võib mustema stsenaariumi kohaselt sajandi lõpuks miljonid liigid hääbuda, ilma et inimene nende olemasolust isegi teadlik oleks olnud.   2012. aastal avastatud liikide TOP 10:   Lilliput kannike (Viola lilliputana) – Peruu Andidest leitud kannike on üks maailma väiksemaid. Maapealse osa kõrgus ulatub umbes sentimeetrini. Kuigi esimene näidis koguti 1960. aastatel, kirjeldati seda esimest korda alles eelmisel aastal. [5]   Lüüra käsn (Chondrocladia lyra) – California rannikult leitud lihasööja käsn elab rohkem kui kolme tuhande meetri sügavusel. Lüüra keelt meenutavad vertikaalsed struktuurid hõlbustavad möödaujuva planktoni püüdmist. [7]   Lesula (Cercopithecus lomamiensis) – Kongos elavast primaadiliigist olid teadlikud küll kohalikud, ent samas jäi see hoolimata selle valjudest hüüetest teadusele tundmatuks. Viimati avastati uus primaadiliik 28 aastat tagasi. [8]   Sibon noalamina – Panama vihmametsades elutsev madu toitub ussikestest, tigudest ja kahepaiksete kudust. Mao ainsaks kaitsemehhanismiks on mürgise korallmao välimuse matkimine, mis piirkonnas liigi elukeskkonda hävitavat maagi kaevandamist siiski ei takista. [9]   Ochroconis anomala –  Eelmise kümnendi alguses ähvardas Lascaux koopamaalinguid seennakkus, mille elutegevuse läbi koopaseintele plekid ilmuma hakkasid. Kuigi 2007. aastal suudeti esialgsele nakkusele piir panna, ilmus mõne kuu pärast uus seeneliik Ochroconis anomala, mis seekord musti plekke tekitama hakkas. [10]   Paedophryne amanuensis – Maailma väiksemaks selgroogseks peetav konn on vaid seitsme millimeetri pikkune ja elab Uus-Guinea vihmametsade kõdus. [6]   Eugenia petrikensis – Väljasuremisohus lillaõielise igihalja põõsa koduks on Madagaskari rannad. [4]   Lucihormetica luckae – Pimeduses helendavaid prussakaid kohati Ecuadori vihmametsades esimest korda 1999. aastal. Tänaseks on kirjeldatud neist paari tosinat. L. luckaekirjeldus põhineb aga rohkem kui 70 aastat tagasi kogutud näidisel, misläbi ei pruugi liik tänaseks üleüldse elus olla. [3]   Semachrysa jade – Võrktiivalisest tegi Malaisias esimese foto Hock Ping Guek, mis jäi silma Californias elavale entomoloogile Shaun Wintertonile, kes palus Guekil putukas kinni püüda. Suurbritannias putuka täpsem uurimine kinnitas oletusi, et tegu on uue liigiga. [1]   Juracimbrophlebia ginkgofolia – Hiinast leitud skorpionkärpse fossiili vanus ulatub 165 miljoni aastani. Liik matkis putukate püüdmise hõljustamiseks ginko-sarnase puu lehti. [2] 
