Valge tiigri mõistatus on lahendatud
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Valgeid tiigreid näeb tänapäeval üksnes loomaaedades, kuid tegelikult kuuluvad nad loodusesse. Loomade valge kasukas tuleneb ühest väikesest muutusest nende pigmendi eest vastutavas geenis, selgub Pekingi ülikooli teadlaste uuringust, mida vahendab Physorg.com.   Niisiis on valge tiiger osa looduslikust geneetilisest mitmekesisusest. Pekingi ülikooli teadlased püüavad seista selle eest, et säilitada täisväärtuslik Bengali tiigri populatsioon. See hõlmaks nii oranže kui valgeid tiigreid. Teadlaste hinnangul tasuks tõsiselt kaalumist valgete tiigrite uuesti loodusesse ümber asustamine.  Oma uuringus kaardistasid teadlased Chimelongi safari pargis elava 16pealise tiigripere genoome. Sellesse seltskonda kuulus nii valgeid kui oranže tiigreid.   Analüüsidest leidsid nad pigmendigeeni SLC45A2, mida seostati nii eurooplaste kui ka mitmete loomade heleda värvitooniga.  Valgetel tiigritel esinenud variatsioon takistab punase ja kollase pigmendi sünteesi, kuid ei avalda olulist mõju mustale. Seepärast on ka valgel tiigril mustad triibud endiselt alles.  Ajaloolised andmed valgete tiigrite kohta Indias ulatuvad tagasi 16. sajandisse. Viimane teadaolev vabas looduses elav valge tiiger lasti aga maha 1958. aastal. Tõsiasi, et paljud valged tiigrid lasti maha küpses täiskasvanueas, viitab sellele, et nad said metsikus looduses suurepäraselt hakkama. Seda enam, et tiigri peamiseks saakloomaks olevad liigid on üsna tõenäoliselt värvipimedad.  Vangistuses elavatel valgetel tiigritel esineb vahel ebardlikke kõrvalekaldeid. Näiteks on neil täheldatud kõõrdsilmsust. Siin on aga teadlaste hinnangul mängus just asjaolu, et inimesed on suhteliselt väikese arvukusega tiigreid kunstlikult omavahel paaritanud.   Nüüd, kus tiigrite valge värvuse põhjusena on tuvastatud suhteliselt argine geen, püüavad teadlased leida evolutsioonilisi nüansse, mis on võimaldanud säilida nii valgetel kui oranžidel tiigritel. 
