Sügeluse ahel hakkab selguma
 Priit Ennet Kui sügeleb, siis tuleb sügada. Nüüd on teadlased leidnud üles molekuli, mis annab ajule sügelemisest teada. Ilma selle molekulita, väikese neuropeptiidita, mille nimi on Nppb, me arvatavasti mingit sügelemist ei tunneks. Neuropeptiid tähendab, et tegu on valgusarnase, kuid päris valgust väiksema molekuliga, mis toimetab närvirakkudes või nende vahel.    Santosh Mishra ja Mark Hoon Ameerika Ühendriikide Rahvuslikest Terviseinstituutidest kasvatasid hiiri, kellel Nppb-neuropeptiidi ei olnud. Need hiired sügelemist ei tundnud, mida oli näha sellest, et kui neid kuskilt kõditati või kihelust tekitavate ainega piserdati, siis ei hakkanud nad end sügama. Kui neile aga Nppb-d naha alla süstiti, siis sügasid ja kratsisid nad end väga aktiivselt.    Teadlased uurisid lähemalt ka normaalsete hiirte nahas asuvaid retseptorrakke ja avastasid, et sügelemisärrituse peale hakkasid need rakud just Npbb-d eritama, ja just selle erituse peale hakkas närve mööda aju poole levima sügelusest teavitav signaal. Nii et neuropeptiid Nppb on sügelemisega seonduvas sündmuste ahelas tõepoolest tähtis lüli.    Kui seda ahelat mingite ravimite abil katkestada õnnestuks, siis võiks sest abi olla kroonilist sügelust põhjustavate nahahaiguste nagu ekseemi või psoriaasi all kannatajatele. Aga et Nppb ise on ka organismi muudes talitlustes tähtis molekul, siis arvatavasti tuleb ahelat tähelepanelikult edasi uurida ja leida sealt mõni teine oluline lüli. Mishra ja Hooni ajakirjas Science avaldatud uurimistulemused annavad selleks küllap hea aluse.     Vaata veel: Have An Itch That Needs Scratching? Science Can Tell You Why (Medical Daily)   
