Niiske kliima kiirustas inimkultuuri arenemist tagant
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Märg ilm võib vahel küll meele mõruks teha, aga teadlased on jõudnud arusaamisele, et just see sundis inimkultuuri 70 000 aasta eest arenema. Nimelt on varaseimad Lõuna-Aafrikast päevavalgele tulnud märgid inimtegevusest seotud just perioodiga, mil kliima muutus järsult niiskemaks, vahendab Physorg.com.  Teadlased uurisid Lõuna-Aafrika rannikult kogutud meresetete põhjal piirkonnas viimase 100 000 aasta jooksul toimunud kliimatingimusi.   Varasemast on teada, et sel ajal esines põhja poolkeral tõsiseid jahenemise perioode. Sahara-tagsuses Aafrikas esines siis aga sageli põudasid. Seni arvati, et sama toimus Aafrika lõunaosas. Kõnealune uuring näitas aga, et Lõuna-Aafrikas toimus siis just vihmahoogude sagenemine.  Varase inimkultuuri teadaolevad innovatsiooniperioodid ajavahemikus 80 000 ja 40 000 aastat tagasi langesid kokku just niiskuse ja vihmahoogude tõusuga. Seejuures on nüüd teada, et mõned neist kliimamuutustest toimusid väga kiiresti – suisa aastakümnete, mitte sajandite jooksul.   Lõuna-Aafrika arheoloogilised uuringud annavad seni vanimaid tõendeid Homo Sapiensi tegevusest. Need viitavad keerukamale keelele, innovatsioonile ja kultuurilisele identiteedile. Sümbolilisest eneseväljendusest seinagraveeringutes, tööriistade ja ehete olemasolust on leitud seal tõendeid, mis viitavad 60 000 aasta tagusele ajale.  Professor Chris Stringer Briti loodusloo muuseumist tõdes, et teadlaste vahel käib elav debatt, mis ikkagi innustas inimesi edasi arenema ja loominguliselt uusi lahendusi välja mõtlema. Kas määrav on keskkonnast tulenev surve, mis sunnib ellujäämise nimel leiutama või pigem stabiilsed tingimused.   Mõned hiljutised uuringud on näidanud, et inimpopulatsioonidel on vaja teatud asustustihedust, et naabritega läbi käia. Vastasel juhul kultuurilised teadmised aja jooksul hääbuvad. Teine lugu on siis, kui inimesed saavad tihedalt läbi käia. Siis on suurem tõenäosus, et ideid arendatakse edasi ja parimad ka säilivad.   Praeguste seoste põhjal leiavad teadlased, et paranevad kliimaolud soodustasid rahvastiku kasvu ja ka kultuurilisi muutusi, sest inimesed käisid tihedamalt läbi.  Lõuna-Aafrikast kogutud andmed võimaldasid tõmmata seoseid kliima ja käitumise muutuste vahel. Siiskohal on aga kindlasti vaja veel võrdlevaid andmeid teistest piirkondadest enne, kui võib öelda, kas uuritud piirkond omas moodsa inimese kultuuri arengus teistest oluliselt suuremat tähtsust või ei.   Stringer on arvamusel, et pigem panustasid inimese kui liigi kujunemisse mitmed Aafrika populastioonid enne, kui Homo Sapiens sealt 60 000 aasta eest kaugemale hakkas levima.
