Mammutitele võis saatuslikuks saada meteoorkeha plahvatus
 Priit Ennet Miks ikkagi mammutid välja surid ja enam-vähem samal ajal ka teised suured loomad nagu mõõkhambuline tiiger ja karvane ninasarvik? Nüüd on teadlased leidnud tõendeid, et viimase jääaja lõpu paiku ligi 13 tuhat aastat tagasi purunes Maa atmosfääris suur meteoorkeha.   Tõenditeks on ligi paarikümnest maailma paigast leitud pisikesed süsinikukerakesed, mis teadlaste sõnul võivad tekkinud olla just õhus toimunud meteoorkeha plahvatuse tagajärjel. Meteoorkeha lõhkemise järel võis atmosfääri hõljuma jääda miljoneid tonne tuhka ja tolmu. See aga võis kaasa tuua üleilmse kliimamuutuse, mis saigi suurtele loomadele ehk niinimetud megafaunale saatuslikuks.   Ameerika rahvusliku teadusakadeemia toimetistes avaldatud uurimistöö autoreiks on rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas James Wittkega Põhja-Arizona ülikoolist. Nad väidavad, et jääaja lõpust pärinevad süsinikukerakesed ehk sfäärulid on tekkinud kivimite sulamisel. Samalaadseid sfääruleid tekib üldse materjalide kõrgel temperatuuril põlemise juures, aga eri materjalide puhul tekkivad sfäärulid on ka veidi erisugused.   Kivi sulamiseks peab temperatuur olema väga kõrge. Wittke ja ta kolleegid väidavad, et niisugune temperatuur võis tekkida suure meteoorkeha atmosfääri sööstes. Nad arvutasid välja, et meteoorkeha plahvatuses võis sfääruleid tekkida kümme miljonit tonni ja need võisid laotuda laiali üle 50 miljoni ruutkilomeetri ehk enam-vähem täpselt Euraasia mandri suurusele alale.   Teadlaste sõnul muutus kliima katastroofi tagajärjel järsult ja põhjalikult. Suured loomad ei pidanud sellele vastu.   Vaata veel: The Mammoth's Lament: How Cosmic Impact Sparked Devastating Climate Change (Science Daily) 
