Teadlased tegid kindlaks Iirimaa kartuliikalduse põhjustaja 
 Teadlased tegid  XIX sajandi keskel kogutud taimenäidiseid uurides kindlaks, mis oli Iirimaal miljoni inimese näljasurma kaasa toonud kartuliikalduse põhjus.   Muuseumieksponaatidest ekstraheeritud DNA näitas, et ajalugu muutnud kartuli-lehemädaniku tekitaja erines tänapäevastest ning on ilmselt välja surnud. Kartulit ja tomatit ründavad praegu kogu maailmas teised haigusetekitaja tüved, vahendas ERR uudisteportaal BBC'd.Seenelaadne infektsioon hävitab aastas sellisel hulgal kartulit, millega oleks võimalik ära toita sadu miljoneid inimesi.Teadlaste rühm, mida juhtis Sainsbury Laboratoorium Inglismaal Norwichis, uuris kartuli-lehemädaniku levikut kogu maailmas alates 1800. aastate algusest kuni tänapäevani. Seni ei olnud teada, kuidas patogeeniPhytophthora infestans varased vormid on seotud tänapäevastega. Briti, Saksamaa ja USA teadlased analüüsisid muuseumide herbaariumites olnud kuivatatud lehti ning kõrgtehnoloogilised DNA uurimismeetodid võimaldasid neil dekodeerida vana patogeeni DNA juba 1845. aastal võetud näitest. See tüvi oli tänapäevastest täiesti erinev . Teadlased usuvad, et tüvi HERB-1 tekkis 1800. aastate algul ja levis kogu maailmas terve XIX sajandi jooksul. Alles XX sajandil, kui võeti kasutusele uued kartulisordid, vahetas selle välja patogeeni Phytophthora infestans teine tüvi US-1, mis on praegu levinud kogu maailmas. Teadlased oletavad, et vana tüvi hääbus, kui XX sajandi algul aretati esimesed resistentsed kartulisordid.Kartuli-lehemädanikku põhjustanudPhytophthora infestans tekkis 1844. aastal USA-s ning levis järgmisel aastal Euroopasse. 1845. aasta suvi oli Ühendkuningriigis ja Iirimaal soe, kuid väga niiske, luues kartuli-lehemädaniku levikuks kõige soodsamad tingimused. Iirimaal, kus kartulit kasvatati suuremal osal haritavat maast ning see oli peamine toiduaine, suri aastatel 1846-1851 nälga ja haigustesse umbes miljon inimest.  Uurimus avaldati ajakirjas eLife. 
