IceCube nägi süvakosmosest lähtuvaid neutriinosid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Antarktikas asuva IceCube'i neutriinoteleskoobi kollektiiv teatas USA-s toimunud astrofüüsika sümpoosiumil, et on näinud 28 äärmiselt tõenäoliselt Päikesesüsteemi-välisest allikast pärinenud neutriinole vastavat valgussähvatust, osakeste täpne päritolu jääb veel siiski mõistatuseks.   Iga inimest läbistavad iga sekund kvadriljonid pea massitud ainega haruharva vastasikmõjju astuvad  neutriinod. Neist valdav enamik pärineb Päikeselt. Samuti saavad need tekkida ka Maa atmosfääris, kui seda piisavalt kõrge energiaga kosmilised kiired tabavad,  ja radioaktiivsete isotoopide lagunemisel. Sellega potentsiaalsed allikad aga ei piirdu. Samuti võiksid need tekkida Päikesesüsteemist väljaspool toimuvate energeetiliste sündmuste käigus.   Enne lõunapooluse lähistel asuva IceCube'i neutriinoobservatooriumi avamist on taolisi neutriinosid täie kindlusega registreeritud vaid 1987. aastal. Toona jõudsid Maani Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoova kõrvalproduktid. Aprillis kinnitas IceCube'i kollektiiv, et on kaks aastat väldanud vaatluste käigus näinud kahte ülikõrge energiaga neutriinot, mis oleks saanud äärmiselt tõenäoliselt pärineda vaid senitundmatust allikast. Leidudest julgustust saanuna otsustas töörühm kogutud andmeid põhjalikumalt analüüsida.   Nad ei pidanud pettuma – lisaks kahele eelnevalt leitud petaelektronvoldise energiaga neutriinole paljastas analüüs veel 26 energeetilise osakese kokkupõrkele veemolekuliga viitavat valgussähvatust. Neutriinode kantav energia jäi 50 teraelektronvoldi lähedusse, mis on siiski Suure Tuumaosakeste Põrguti poolt osakestele antavast maksimaalsest koguenergiast umbes neli korda kõrgem. Neist kuni pooled võivad olla tekkinud atmosfääris, kuid ülejäänud peavad pärinema väljaspoolt Päikesesüsteemi.   Peamiselt viitab sellele asjaolu, et kolme erinevat tüüpi neutriinosid nähti võrdväärses koguses. Atmosfääriprotsesside puhul tekib aga müüneutriinosid kaks korda rohkem kui elektronneutriinosid. Kuigi neutriinod saavad ostsilleerumise läbi oma tüüpi ehk maitset vahetada, on võrdväärne jaotus kooskõlas pigem neutriinovooga, mis on juba pikemat aega avakosmoses levinud.   Järgmise sammuna plaanib töörühm katsuda välja selgitada, mis suunast neutriinod lähtusid. Erinevalt näiteks laetud osakestest koosnevatest kosmilistest kiirtest ei mõjuta nende teekonda galaktika magnetväljad, misläbi on neid võimalik suurema kindlusega otseselt potentsiaalse allikaga siduda. Viimane omakorda võimaldab astrofüüsikalisi protsesse uue pilguga uurida.    Vaata veel: IceCube Neutrino Observatory reports first evidence for extraterrestrial high-energy neutrinos (Winsconsin-Madisoni ülikool) 
