Viirused kaitsevad keha bakterite sissetungi eest
 Organismi poolt soolte siseseintele eritatav lima pakub varjupaika biljonitele ja biljonitele viirustele. Ent erinevalt märksa tihedamini kõneldavatest patogeenidest on bakteriofaagide sihtmärgiks seedeelundkonda sattuvad bakterid, mis kontrollimatu vohamise korral organismile ohtlikuks osutuksid, käitudes seega immuunsussüsteemi täiendava kaitsemehhanismina.   Huvi seedekulglat asustava mikrobioomi vastu on järjest kasvanud. Paljale silmale nähtamatute bakterite ja mikroobideta oleks inimeste eluviis tõenäoliselt hoopis teistsugune. Mikroorganismid aitavad lõhustada pikki rasvhapete kette, taimset orgaanilist ainet, sünteesivad vitamiine ja mõjutavad kaudselt isegi ajukeemiat. Rääkimata passiivse kaitse pakkumisest, mis aitab vältida kahjulike mikroorganismide massilist sissetungi – tõenäosus, et need veel täitmata niši leiavad, kaheneb nullilähedaseks   Siiski ei pruugi bakterid alati positiivse mõjuga olla. Kontrollimatu paljunemise korral hakkaksid nad paratamatult enda territooriumi laiendama ja üritaksid levida seedekulglast väljapoole. Vereringesse sattudes võiks immuunsüsteemi vastus kogu organismile surmavaks osutuda. Keha ei ole täielikult kaitseta. Seedekulgla rakud eritavad tihket lima, mis paljudele bakteriliikidele läbipääsmatuks osutub. Samuti on võimalik toota antibakteriaalseid ühendeid, mis vahetu ohu likvideerima peaks.   Mikrobioomiga lähemalt tutvudes leidsid teadlased aga lisaks, et sealt ei puudu ka baktereid nakatavad bakteriofaagid, mille kontsentratsioon on eriliselt kõrge just limakihis. Esialgu arvati, et limal on loomulik kalduvus neid lihtsalt kinni püüda. Ent USA teadusteakadeemia toimetistes ilmunud töö kinnitab nüüd, et põhjus on hoopis teistsugune. Loomulik areng on viinud faagipõhise kaitsemehhanismini. Alates bakteriofaagide avastamisest pea 80 aastat tagasi on osa teadlasi üritanud faage sarnaselt rakendada erinevate bakteriaalsete infektsioonide vastu võitlemiseks.   Jeremy Barr'i töörühma tulemused näitavad, et lima ja teatud bakteriofaagide areng on tõenäoliselt käinud käsikäes pea kõikjal, kus taolisi kaitsvaid pindu leidub. Eelnevalt on viiruste väliskestalt leitud konksukesi, mille eesmärk on teadmatuks jäänud. Ilma taoliste konksukesteta bakteriofaagid olid ohvrite nakatamises sama edukad kui konksudega faagid. Barr leidis koos kolleegidega, et need näivad olevat eksklusiivselt arenenud bakteriofaagide lima moodustavate valgumolekulide külge aheldatud glütsaansuhkrute külge haakimiseks.   Erinevat tüüpi glütsaanproteiine leidub kokku vähemalt 19, misläbi on võimatu, et üks bakteriofaag  nende kõigi külge haakimiseks kohastunud on. Ent töörühm leidis, et geenilõik, mis konksukestena toimivate valkude tootmise eest vastutab, on äärmiselt aldis muteeruma ja seega neid vastavalt olukorrale kohandama.   Teises eksperimendis, kus Barr muutis rakukultuuri viisil, mis lima eritamisele lõpu tegi, leidis ta, et see võimaldas bakterite populatsioonil tuhandeid kordi kasvada. Bakteriofaagidel polnud enam võimalust end limamolekulide külge haakida ning seal mikroobe varitseda. Bakterite populatsiooni plahvatuslik kasv kahjustas isegi mõningaid rakke, mille peale mikroorganisme asetati.   Järgmise sammuna plaanib mikrobioloog uurida, kui sügavad peremeesorganismide, faagide ja bakteritevahelised evolutsioonilised suhted on. Barr kahtlustab, et limas kodu leidnud viirused on kohastunud ründama pigem kahjulikke baktereid ja patogeene.   Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
