Head sukeldumistiivad ei sobi enam lendamiseks
 Priit Ennet Päeva lõpuks tuleb kõige eest maksta, sest tasuta lõunaid ei ole. Seda teab ka loodus, teab ka linnuriik. Värskest merelindude alasest teadusuuringustki ilmneb, et lindudel tuleb valida hea lennuvõime või hea sukeldumisvõime vahel, sest mõlemat korraga ei saa. Arvatavasti just seetõttu ongi pingviinid lennuvõimest loobunud.    Ameerika ja Kanada teadlased väidavad, et see tõsise evolutsioonilise valiku tegemise vajadus tuleneb tiivamehaanikast: need tiivad, mis sobivad hästi lendamiseks, ei sobi hästi sukeldumiseks, ja vastupidi.    Robert Ricklefs Missouri-St. Louise Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid põhjalikult kaht linnuliiki – põhjatirku (Uria lomvia) ja ulgukormorani (Phalacrocorax pelagicus). Mõlemat liiki linnud nii lendavad kui ka sukelduvad, aga põhjatirgud liiguvad vee all edasi tiibade tõukel, ulgukormoranid jalgade jõul.    Teadlased mõõtsid mõlema liigi lennu ja sukelduse energiatõhusust. Selgus, et lennutõhusus on mõlemal kehvem kui ühelgi muul selgroogsel loomal üldse seni on mõõdetud. Põhjatirgul kulub lennuks lausa kolmandiku võrra rohkem energiat, kui tema üldise kehaehituse põhjal muidu arvata võiks. Põhjatirgud sukelduvad aga ulgukormoranidest tõhusamalt, ehkki lennuvõimetud pingviinid on neist ikkagi veel tõhusamad.    Nii jõuavadki Ricklefs ja ta kaasautorid Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes järeldusele, et parema sukeldumisvõime eest tuleb merelindudel maksta lennuvõime kahanemisega ning et pingviinid on lendamisest loobunud just selle nimel, et osavamalt ja sügavamale sukelduda ning just meresügavustest endale muu hulgas ka lõunasööki hankida. Kui mitte enne, siis vähemalt päeva lõpuks.    Vaata veel: Why penguins dumped flight for flippers (New Scientist)   
