Nanolilled ei paku vaid silmailu
 Harvardi ülikooli teadlased kirjeldavad ajakirjas Science ilmunud uurimuses üksikasjalikult, kuidas vesilahuse erinevate omaduste muutmine mõjutab selles kasvavate mineraalipõhiste struktuuride kuju ning omadusi, pakkudes näiteks võimalust bakterite kasvu pärssivate või soovitud hõõrdeteguriga pinnamaterjalide loomiseks.   Mikro- ja nanoskaalal materjali pinna täpse kuju kontrollimine on äärmiselt ahvatlev. Tihti annab see materjalile omadused, mis sellel muidu puuduksid. Alati on võimalus pinda kujundada hiljem suuremast materjalitükist erinevate tehnikatega järjest väiksemaid tükke eemaldades, ent harilikult on see kallis ja töömahukas.   Samal ajal on loodus leidnud näiteks kaltsiumkarbonaadist ja biomolekulidest koosnevate biomineraalide näol võimaluse kasutada elegantsete, keerukate ja funktsionaalsete struktuuride kasvatamiseks isereguleeruvaid protsesse. Pidevalt muutuv keskkond tähendab samas, et neist mitte ükski ei ole teise ideaalne koopia. Ehedaks näiteks on merepõhjas elutsevate molluskite karbid. Nendest inspireerituna otsustas Wim Noorduin koos Joanna Aizenbergiga suhteliselt lihtsaid katseid kasutades üritada välja selgitada, kuidas lahuse erinevate omaduste muutmine struktuure mõjutab.   Kasvatatud kristallid elektronmikroskoobi all. Wim Noorduin/Science Noorduin ja Aizenberg lisasid katseklaasi soola, täpsemalt baariumkloriidi ja vedelat klaasi ehk naatriummetasilikaati ning aluspinna, kuhu mineraalid settida said ja ootasid. Katseteseerias leidsid nad, kuidas lahuse muutuv temperatuur, happelisus ja süsinikdioksiidi sisaldus nende kasvu mõjutas. CO2 võimaldab baariumil karbonaadina settida, vabastades samal ajal prootoneid, mis lahust happelisemaks muudavad ning silikaadi settimise algatab. Viimane omakorda laseb moodustuda veel, mis taas lahuse pH taset tõstab ja baariumkarbonaadi tekke ülekaalu viib.   Kogutud teavet rakendades kasvatas Noorduini töörühm erinevate võimaluste demonstreerimiseks erinevat tüüpi mikroskoopilisi lilli. Lahuse aluselisuse ja happelisuse mõjul hakkasid kristallid kasvades vastavalt väljaspoole või sissepoole kõverduma. CO2 hulk määras, kui paksuks kroonlehed kasvasid ja näiteks lauasoola lisamine andis tõuke kuplikujuliste struktuuride kasvuks. Aluspinna kaldenurka muutes ja erinevates kasvustaadiumites seda erinevatesse lahustesse torgates leidis Noorduin võimaluse potentsiaalsete kujude hulka mitmekordistada.   Töörühm näeb lähenemisviisi praktilisema kasutusalana näiteks keemilisi reaktsioone kiirendavate aluspindade või negatiivse murdumisnäitajaga valguseg manipuleerida võimaldavate metamaterjalide kasvatamist. Sarnaselt oleks võimalik luua vetthülgavaid või antibakteriaalsete omadustega materjale.   Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science. Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa 
