Koerte kodustamine võis toimuda juba 32 000 aasta eest
 Toimetaja Piret Ehrenpreis Rahvusvaheline teadlaste rühm on leidnud tõendeid selle kohta, et koer võis olla kodustatud juba 32 000 aastat tagasi. Teadlased leiavad, et põlised Hiinast pärinevad koerad võivad olla puuduvaks lüliks ahelas, mis valgustaks kogu koerte kodustamise lugu.   Seni on levinud veendumus, et inimeste ja koerte kooselu algas 16 000 aasta eest. Sellele järeldusele on jõutud uurides, millal hundid ja koerad geneetiliselt lahknesid.  Kõnealuse uuringu puhul soovisid teadlased seni 32 000 ja 16 000 aasta vahel olnud tärminit täpsustada ja võtsid geeniproove Hiina tänavatel elavatelt  põliskoertelt, mitmelt moodsalt koeratõult ja neljalt hallilt hundilt.   Analüüsid näitasid, et hundid ja põlised koerad Hiinas lahknesid üksteisest 32 000 aasta eest. Siit edasi vaatlesid teadlased geene, mis vastutavad ainevahetuse ja seedimise ja ka neuroloogiliste protsesside eest. Neid geene võrreldi nii inimestel kui koertel. Analüüsist selgus, et nende vahel on olemas teatud sarnasused. Sellest järeldasid teadlased, et inimesed ja koerad on arendanud endas ühel ja samal ajaperioodil välja teatud sarnaseid jooni. See võib teadlaste sõnul viidata teatud ühistele suhetele ja elukeskkonnale. Sellest tulenevalt oletavad teadlased ka, et koerad võisid olla kodustatud juba 32 000 aastat tagasi.   Teisedki teadlased on varem täheldanud, et koerte ja teiste loomade kodustamine on seotud sellega, et inimesed on elanud mõnda aega nende läheduses suhteliselt tihedas kokkupuutes. Sellistel tingimustel on kahtlemata ühes samas keskkonnas elavatele inimestele ja loomadele samasugune mõju. Nii näiteks on koerte puhul tuvastatud, et peale inmestega sarnaste geenide olemasolu kannatavad nad ka meiega sarnaste haiguste käes (nt rinnavähk, aplus, epilepsia ja obsessiiv-kompulsiivne häire).    Teadlased tõdevad siiski, et nende andmed pakuvad üksnes kaudseid tõendeid. Seepärast on vaja enne veel põhjalikke analüüse, kui koerte kodustamise aega võiks poole võrra kaugemale lükata.   Ajakirjas Nature Communications ilmunud artiklit vahendas  Physorg.com.  
