Vihastamine suurendab südameatakkide riski
Toimetas Katrin Sak Kuigi arvatakse, et emotsioonide ohjamine kahjustab keha ja vaimu, näitab uuring, et vastupidised äärmused ei ole sugugi paremad.    Uurides tuhandeid südameataki patsiente, leiti, et need, kes olid viimase aasta jooksul raevutsenud, omasid kaks korda kõrgemat tõenäosust südameataki tekkeks kaks tundi pärast sellist vihaepisoodi.  Pärast vihapurset on südameataki saamise risk ajutiselt kõrgem. Mida rohkem raevu (asjade loopimist ja teiste ähvardamist), seda kõrgem on risk. Intensiivseimad raevusööstud seostuvad seejuures enam kui neljakordselt kõrgenenud riskiga.    1484 patsienti kõigi 3886 uuritute seast märkisid vihasööstude esinemist atakile eelneval aastal, 110 meenutas sellist episoodi kaks tundi enne südameataki toimumist.  Osalejad hindasid raevu seitsme-palli skaalas. Viha suurenemine iga pügala võrra tõi kaasa üha suurema riski järgneva paari tunni jooksul ataki tekkeks. Mõõduka vihastamise korral oli see risk 1,7 korda kõrgem, tugevaima raevu korral aga isegi 4,5-kordne.    Vihapurske sagedasemad põhjused oli perekondlikud ja tööalased erimeelsused. Viha on emotsioon, ms vallandab kemikaale epinerfiini ja norepinerfiini. Need hormoonid suurendavad vererõhku, pulssi, ahendavad veresooni, muudavad vereliistakuid kleepuvamaks ehk suurendavad veretrombide tekkeriski.   Vererõhuravimeid tarbivatel inimestel oli risk südameataki tekkeks vihasööstu järgselt madalam. Üldist südameatakkide riski vähendas ka füüsiline aktiivsus ja aktiivne elustiil.  
